Laagri Raadioklubi (ES2B)
Põhja-Eesti raadioklubi (ES2U, ES0U)
Nõmme Noortemaja raadioklubi (ES1N)
Tallinna Polütehnikumi raadioklubi (ES1TP, ES1XQ, ES1O jt O-lõpulised)
Tallinna Tehnikaülikool (ES1W, ES2W, ES0W, ES1ZW)
Spark raadioklubi (ES1S, ES2S, ES0S)
Viimsi raadioklubi (ES2X)
Raadioklubi Three Victoria (ES3V, ES0V)
Jõgeva Contest Club (ES5G)
Tartu Contest Team (ES5Q, ES6Q, ES0Q)
Tartu Observatooriumi raadioklubi (ES5EC, ES5E)
Ülenurme Gümnaasiumi raadioklubi (ES5YG)
ES1LL, ES4AW, ES1TIA, ES1RAM ...
Raadioamatööriks võib saada iga tehnika- või sidepidamisehuviline, nii koolipoiss kui professor, arst või õpetaja, kirjanik või traktorist. Peab olema vaid piisavalt tahtmist: kutsungini jõudmine eeldab päris palju õppimist ja pühendumist. Kutsungi saamiseks tuleb sooritada eksam ning pidada näidisside eksamikomisjoni poolt valitud korrespondendiga. Olgu kohe rahustuseks öeldud: morsetähestikku pole ilmtingimata kohe vaja õppima hakata, ka küsimused on koostatud võimalikult lihtsad ja on kättesaadaval meie veebis. Eksamiks valmistumisel on kasulik tutvuda ka Eesti vastava valdkonna seadusandlusega, mille leiab rubriigist "Sidemäärused ja sagedusplaanid". 
Raadioamatörismist midagi eelnevalt teadmata on omal käel alustamine siiski üsna raske: väga paljusid asju suudavad õpetada ainult kogenumad amatöörid, ka on aparatuuri soetamine lihtsalt proovimiseks liiga kulukas.
Et alustamine ja raadioamatöörina jätkamine oleks kõigile jõukohane, on raadioamatöörid organiseerunud klubidesse. Klubi võimaldab liikmetel kasutada ruume ja aparatuuri, klubi liikmed omakorda annavad oma jõukohase panuse ühiskondlikke ülesandeid täites: mõnele meeldib aparatuuri täiustamine, mõnele QSL-kaartidega tegelemine jne. Üleriigiliselt koordineerib raadioamatööride tegevust Eesti Raadioamatööride Ühing.
Leidmaks alustamiseks parimat lahendust ja eksami sooritamiseks tuleks ühendust võtta ERAÜ juhatusega või kvalifikatsioonieksamikomisjonide liikmetega. Võib juhtuda, et lähikonnas on tegutsev klubi, mille juures amatööriks soovija saab õppida, võimalik on ka variant, et huvilisi näiteks koolis või töö juures leidub rohkem ja saab luua juba uue klubi.
Kui eksam on juba tehtud, tuleb eksamitõend koos allkirjastatud amatöörraadiojaama tööloa taotlusega saata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (Endla 10A, 10122 Tallinn). Seda kõike saab teha e-posti teel ning digitaalselt allkirjastatud digiümbrikuga. Kogu protseduur on detailselt lahti kirjeldatud siin! NB! Ärge unustage tasumast riigilõivu! Mõistlik on eksamitõendist endale teha ka koopia, et originaaldokumendi võimaliku kadumise puhul poleks vaja uuesti hakata uut tõendit vormistama või koguni uut eksamit õiendama. Kui taotleja on alla 16 aasta vana, siis lisatakse eelpoolnimetatud dokumentidele ka lapsevanema kirjalik nõusolek.
Taotlused vaadatakse läbi tavaliselt paari nädalaga ning vastavalt taotleja valikule saadetakse tööluba kas postiga koju või saab sellele ise TTJA-sse järele minna.
Alljärgnevalt toome Riho, ES7AAZ soovitusi ja näpunäiteid raadioamatööri teed alustavale huvilisele.
Võtmeoskused raadioamatööriks saamisel: nipid ja nõuanded
Olen juba aastaid nautinud selle vahva hobi võlusid. Raadioamatööride kogukond on üks suuremaid hobikogukondi üle maailma ning see on täis põnevust, avastamist ja suhtlemist. Kui sa kaalud raadioamatööriks saamist, siis oled jõudnud õigesse kohta!
Litsentsiprotsessi mõistmine
Raadioamatööriks saamise esimene samm on litsentsi saamine. Litsentsi taotlemine on tegelikult lihtne, kuid enne selle tegemist on oluline mõista, mida see endast kujutab. Litsents on su luba raadiosageduste kasutamiseks ja sellel on erinevad tasemed, mis määravad, milliseid sagedusi ja võimsusi saad kasutada: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... 1_lisa.pdf . Litsentsi omandamiseks pead läbima eksami, mis hõlmab põhilisi raadioelektroonika, elektromagnetiliste lainete ja raadioside teadmisi. Eksam sisaldab valikvastuste küsimusi, kusjuures õiged vastused annavad punkte. Eksami sooritamiseks on vaja saada kindel punktisumma. Lisaks teoreetilisele osale on eksamis ka praktiline osa, mis sisaldab SSB ja/või CW näidisside sooritamist. Kui soovid eksamit sooritada, pead leidma eksami koordinaatori, kes korraldab eksami su piirkonnas: vt infot siin!
Eksamiks ettevalmistamine
Eksamiks ettevalmistamine on oluline osa raadioamatööriks saamisel. Enne eksami sooritamist pead mõistma eksami struktuuri ja küsimuste tüüpe. Samuti peaksid valmistuma eksamimaterjalidega tutvumiseks ja õppimiseks. Üks parimaid viise eksamiks ettevalmistamiseks on liituda raadioamatööride kogukonnaga. Liitumine klubiga annab sulle juurdepääsu kogukonna kogemustele ja teadmistele, mis aitavad sul eksami sooritamisel edu saavutada. Samuti võib klubi korraldada eksami ettevalmistuskursuseid, mis aitavad sul eksamiks ette valmistada. Eksami sooritamiseks pead veenduma, et oled omandanud eksami jaoks esmavajalikud teadmised.
Nipid eksami sooritamiseks
Eksami sooritamine võib olla stressirohke kogemus, kuid on olemas mõned nipid, mis võivad aidata sul edu saavutada. Esiteks peaksid veenduma, et oled eksami alguses rahulik ja keskendunud. Arvesta, et komisjoni huvi ei ole sind läbi kukutada, nad on igati toetavad ja mõistvad. Eksamil peaksid lugema küsimused hoolikalt läbi ja veenduma, et mõistad küsimuse sisu. Teine nipp on vastuste struktuuri mõistmine. Eksamis on erinevaid küsimuste tüüpe, näiteks valikvastustega küsimused, mitmikvalikuga küsimused ja lühivastustega küsimused. Igat tüüpi küsimuse jaoks on olemas vastuste struktuur. Kui mõistad seda struktuuri, saad paremini aru, millised vastused on õiged. Kolmas nipp on harjutamine. Harjutamine aitab sul eksamiks valmistuda ning annab sulle kindlustunde, et oskad eksamit edukalt sooritada. Saad harjutada eksamiküsimustega, mis on saadaval ERAÜ veebis.
D-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused on siin! Õigesti on vaja vastata 15-le küsimusele 20-st, vastuses on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige.
Lisaks tasub ennast testida lehel https://es2ice.era.ee/D_Kat
B-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused leiad siit! Õigesti on vaja vastata 30-le küsimusele 40-st, vastuses on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige. B-kvalifikatsiooniklassi praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada SSB lühilaineside. Lisaks tasub ennast testida lehel https://es2ice.era.ee/B_Kat
A-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused leiad siit! Õigesti on vaja vastata 40-le küsimusele 50-st, vastuses on antud neli varianti, millest ainult üks on õige. A-kvalifikatsiooniklassi praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada ka telegraafi- (morse-)side.
Esimese raadio valimine
Pärast litsentsi saamist on aeg valida oma esimene raadio. Raadiod on erinevad, nii et pead valima selle, mis sobib su vajadustega ja eelarvega. Kui soovid raadioamatööriks saamist alustada, võib olla hea mõte alustada odavama raadioga, et harjutada oma oskusi ja mõista, millised on su vajadused. Kuid kui oled juba kogenud raadioamatöör, võib olla mõistlik investeerida kvaliteetsemasse raadiosse. Alustamiseks võib olla täitsa hea tutvuda raadioseadmete kohaliku järelturuga hamfoorumis.
Raadiojaama seadistamine
Kui oled oma esimese raadio soetanud, on aeg see ka seadistada. Raadiojaam koosneb kokku tavaliselt transiiverist, antennist ja muudest seadmetest, mis võimaldavad sul raadiosidet pidada. Raadiojaama seadistamine võib olla üsna keeruline, eriti kui oled uus raadioamatöör. Kuid õnneks on olemas palju abijõudu ja infot, mis aitavad sul selle ülesandega hakkama saada. Näiteks võid küsida nõu oma kohalikult raadioamatööride klubilt või lugeda raadioamatööride foorumeid ja veebisaite. Samuti võid vaadata online-videoid, mis õpetavad sulle, kuidas oma raadioseadmeid kasutada. Samuti on olemas erinevaid raadioamatööridele mõeldud raamatuid, mida saad lugeda ja uusi oskusi ning teadmisi omandada. Kui oled aga raadiotehnikas tugev, on loomulikult tervitatav ka osa enda plaanitavast aparatuurist lausa ise kokku panna!
Liitumine raadioamatööride klubide ja organisatsioonidega
Raadioamatööride kogukond on täis erinevaid klubisid ja organisatsioone. Liitumine nendega annab sulle juurdepääsu paljudele ressurssidele ja võimalustele. Näiteks võib klubide ja organisatsioonidega liitumine anda sulle juurdepääsu eksami ettevalmistuskursustele, üritustele ja võistlustele. Kohalik raadioamatööride klubi võib olla ka hea koht, kus saad tutvuda teiste hobikaaslastega ja saada nõuandeid oma raadioamatööriks saamise teekonnal. Iga Eesti raadioamatöör võiks olla ka Eesti Raadioamatööride Ühingu liige, ühing on just see katus-organisatsioon, mille kaudu meie hobi Eestis toimib.
Osalemine võistlustel ja üritustel
Raadioamatööride kogukond (Eestis siis ERAÜ) korraldab ka erinevaid võistlusi ja üritusi. Osalemine neil võib olla suurepärane võimalus oma oskuste parandamiseks ja teiste raadioamatööridega vahetuks suhtlemiseks. Võistlustel osalemine võib olla veidi väljakutsuv, kuid see annab sulle võimaluse oma oskusi testida ja end võrrelda teiste amatööridega. Lisaks annab see sulle ka võimaluse tutvuda teiste hobikaaslastega ning saada nõuandeid oma raadioamatööriks saamise teekonnal. Eestis on suuremateks üleriigilisteks üritusteks suvine kokkutulek ning talvine seminar (talvepäev) - mõlemad pikkade traditsioonidega ning väga heaks kohaks, kus sulanduda siinsesse raadioamatööride perre.
Kokkuvõte
Raadioamatörism on hobi, mis pakub palju põnevust, avastamis- ja suhtlemisrõõmu. Nii et kui soovid saada raadioamatööriks, peaksid alustama litsentsi taotlemisest ja eksami ettevalmistamisest. Seejärel peaksid valima oma esimese aparaadi ja seadistama oma raadiojaama. Liitumine kohaliku raadioamatööride klubiga (kui selline on olemas) ja järgmisena ka ERAÜ-ga aitab sul oma oskusi parandada ja tutvuda teiste raadioamatööridega. Osalemine võistlustel ja üritustel annab sulle aga võimaluse oma oskusi testida ning arendada ja saada meie kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks. Oluline on meeles pidada, et raadioamatörism on hobi, mille eesmärk on lõbu ja õppimine. Nii et võta aega ja naudi oma raadioamatööriks saamise teekonda!
Head pealehakkamist!
Riho, ES7AAZ
Teatmikust saab algajale töö alustamiseks vajalikud teadmised.
Salvestage pakitud faili lahtipakkimisel saadud failid kettale. PDF-fail on mugavam printimiseks, Wordi doc-faili saab vajadusel ise muudatusi teha.
Jüri Ruudu, ES5JR-i poolt Tartu Ülikoolis loetud loengutega raadioamatörismist saad tutvuda siin!
Head eestikeelset materjali valdkonnaga tutvumiseks on leida ka Mati Russi, ES2RDX koduleheküljelt - vt siin!
Põhjaliku ülevaate raadioamatööride sidepidamise protseduuridest ning eetikast raadioeetris saab alljärgnevalt kodulehelt:
http://www.arrl.org/files/file/DXCC/Eth-operating-EN-ARRL-CORR-JAN-2011.pdf
Raadioamatööride maade (DXCC järgi) paiknemine maailmakaardil
Toreda ning humoorika ülevaate raadiolambi ehitusest saab alltoodud videolõigust, kus näidatakse, kuidas ise ehitada trioodi.
Kuigi kaasajal on tekkinud terve rida moodsaid digitaalseid sideliike ja tundub, et morse oskused ei kuulu enam raadioamatööri kohustusliku "pagasi" hulka, tuleb siiski tõdeda, et ilma morset (või "telegraafi", nagu seda samuti kutsutakse) valdamata ei ole sa siiski päris täisväärtuslik raadioamatöör. Just morsetähestiku abil sidepidamisest on ju meie hobi alguse saanud ning tihti võib osutuda,et morse (koos selle "superarvutiga", mida nimetatakse ajuks) ongi ainus tööliik, millega õnnestub antud tingimustes reaalselt ka teateid vahetada. Muidugi on morse kasutamine jätkuvalt oluline osa raadioamatörismi sportlikust küljest - seda nii suurte rahvusvaheliste võistluste näol eetris kui ka nt kiirusvastuvõtu (HST, high speed telegraphy) võistluste näol kusagil klassiruumis või isegi interneti vahendusel! Kui aga minna kõrgematele sagedustele, st ULL valdkonda, siis tuleb samuti märkida, et vaatamata WSJT tehnoloogia arengule on morsel ikkagi väga oluline koht nii Kuu kaudu (EME) sidepidamises kui ka erinevatel eksperimentidel ülikõrgetel sagedustel - sest "oma kõrvaga kuulmine" on midagi, mis teeb raadiosidest siiski "päriselt toimunud kontakti"...
Niisiis, üks õige raadioamatöör peaks oskama ka morsetähestikku ja nn "piuksu" abil sõnumeid vahetada! Paraku ei sünni meist keegi juba valmis radistina, seega, antud oskus tuleb omandada. Kuidas seda õppida, kust alustada? Vanemad amatöörid mäletavad veel neid aegu, kus ALMAVÜ raadioklubide juures korraldati vastavaid kursusi - kindlasti ongi kogenud "telegrafisti" juures ja kaasabil selle oskuse omandamisega kõige lihtsam algust teha. Aga kui selliseid kursusi enam ei korraldata või oleksid need tänastes oludes liiga kallid? Kuna nagunii on individuaalsel tööl ja harjutamisel morse õpingute juures ülitähtis roll, siis on maailmas koos arvutite võidukäiguga levinud ka erinevad treeningprogrammid, mida iseõppija saab edukalt kasutada. Kui seda teemat nt Google'i abil internetis sirvida, leiate suure hulga erinevaid metoodikaid ning õppeprogramme - ka nendes oleks algajal esialgu väga keeruline orienteeruda.
Pakume siinkohal aga välja Koch'i meetodi, kus õppimine algab normaalsel saatekiirusel ja järk-järgult lisatakse materjalile tähti-numbreid juurde.
Tutvu meetodiga:
http://www.hfradio.org/koch_1.html
http://www.qsl.net/n1irz/finley.morse.html
Treeningprogrammiks soovitame aga alltoodud vabavara:
A Morse Trainer using the Koch method (g4fon.net)
http://lcwo.net/
Lisaks väga hea contest simulator MorseRunner, mida on võimalik leida siit
Head õppimist ja kuulmiseni CW-s! :))
Väljavõte ERAÜ põhikirjast:
Tulenevalt ERAÜ Põhikirjast, on Ühingu QSL-talituse ülesanneteks:
- jaotada sissetulevad postisaadetised kutsungi-piirkondade järgi ja edastada need kohtadele, seda vajadusel ka posti teel;
- sorteerida liikmetelt laekuvad QSL-kaardid sihtmaade järgi, need pakkida ja kaaluda, koostada vastavad saatedokumendid ja postitada kaardid IARU liikmesmaade QSL-talituste või büroode aadressidel.
ERAÜ QSL-talitus vahendab liikmete QSL-kaarte ainult IARU liikmesmaade vastavate ametlike talituste kaudu.
Kirjeldatud toimingud ja nende ülalpidamine rahastatakse ERAÜ eelarvest (liikmemaksudest), täiendavaid kulutusi Ühingu liikmetele sellest ei teki.
QSL-talituse toimimise edukusele aitab kaasa selle teenuse kasutajate heatahtlik kaasabi. Selleks on järgmiste normide järgimine:
- pärast QSL-kaartide väljakirjutamist korrespondentidele ja enne nende QSL-talitusele esitamist, tuleks need sorteerida pakki (sõltumata kogusest) korrespondentide kutsungite eesliidete tähestikulises järjestuses ja numbriliste eesliidete korral nende numbrite tõusvas järjestuses.
Kui kutsungi eesliide erineb põhiliselt kasutatavast eesliitest, tuleb selline kaart paigutada põhilise eesliite pakki.
Näide: 2E=>G, HF=>SP, EM=>UR jne.
Kui kutsungi number eesliites omab tähtsust kaardi edasisel postitamisel (ES, VK, R/UA ja W/K/KH/KL/KP), tuleb sellised kaardid sorteerida nende numbrite tõusvas järjestuses.
Näide: ES1, ES2, ES3 jne, VK1, VK2, VK3 jne, R/UA1, R2/UA2, R3/UA3 jne, W1/K1, W2/K2, jne, AH2/KH2, AH3/ KH3, AH6/KH6 jne, AL7/KL7, KP2, KP3, KP4.
NB! USA ja UA jaamadele suunatud kaardid kuuluvad sorteerimisele ainult eesliidete numbrite tõusvas järjestuses ja pööramata seejuures tähelepanu numbrile kaasnevatele eesliite tähe-kombinatsioonidele. Ainuke erand puudutab USA neljandat kutsungipiirkonda, kus on kaks rahvusvahelist QSL-bürood. Sellepärast erandlikult kõik sinna piirkonda saadetavad kaardid tuleb sorteerida kaheks, s.o. W4/K4 (eesliites ainult üks tähemärk) ja kõik muud neljad s.o. kui eesliites on kaks tähemärki, näiteks WA4, KB4 jm.
Soovitused kaartide valmistamiseks
QSL-kaartide valmistamisel tuleks hoida kaardi mõõtmed piirides 85...90mm x 135...140mm. Sellised kaardi mõõtmed tagavad kõige paremini QSL-kaardi algkuju säilimise standartsetes postipakkides ja sihtkoha maade QSL-büroode sorteerimis-kastides;
Kaartide aluspõhja paber on soovitav valida vahemikus 120...240 g/m²;
Kaardi kujundamisel jälgida, et korrespondendi kutsung oleks loetav kaardi ülemisel poolel, soovitav paremal ülanurgas. Juhul, kui see paikneb mujal, tuleb kaardi tagaküljel kutsung korrata soovitatud moel. Kutsungid kirjutatakse ainult suurte trükitähtedega!
NB! ERAÜ QSL-talitus on kolinud ja paikneb alates 20. novembrist (2024) uuel aadressil!
Meie uus aadress on Sakala 14, 10141 Tallinn. Kiriposti või saadetiste puhul märkige saajaks ERAÜ. Paikneme Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsiga ühistes ruumides, neile palju tänu!
Talitus on avatud külastajatele tavapäraselt kolmapäeviti kl.14.00 kuni 18.00.
QSL-talituse juht on Aive Ojamets, ES2YW - e-post es2yw[ät]erau.ee ; tel 56 243369
QSL-talituse asukoht on toodud alljärgnevatel fotodel (sissepääs maja hoovist, minna välistrepist üles):
Ühingu juhatus valiti 7-liikmelisena järgnevaks kolmeks aastaks ERAÜ üldkoosolekul Türil 27. aprillil 2024.a.
Juhatuse esimees Arvo Pihl, ES2MC
gsm: 50 94900
e-post: es2mc[ät]erau.ee
Juhatuse aseesimees Argo Laanemaa, ES6QC
laekur, gsm: 50 53351
e-post: es6qc[ät]erau.ee
Juhatuse liige, Kristjan Kass, ES7GM
PR-koordinaator gsm: 51 929 550
e-post: es7gm[ät]erau.ee
Juhatuse liige, Toivo Hallikivi, ES2RR
LL-toimkonna esimees gsm: 53 030 348
e-post: es2rr[ät]erau.ee
Juhatuse liige Villi Vilepill, ES3VI
IT-koordinaator gsm: 50 80 152
e-post: es3vi[ät]erau.ee
Juhatuse liige Igor Päss, ES0IA
gsm: 50 43342
e-post: es2ipa[ät]erau.ee
Juhatuse liige Heldis Anderson, ES3EA
gsm: 58 847 508
e-post: es3ea[ät]erau.ee
Toimkonnad ja komisjonid:
LL-toimkond Toivo Hallikivi, ES2RR
gsm: 53 030 348
e-post: es2rr[ät]erau.ee
ULL-toimkond Mart Tagasaar, ES2NJ
gsm: 51 07808
e-post: es2nj[ät]erau.ee
Järelvalvetoimkond Jüri Ruut, ES5JR
gsm: 55 16384
e-post: es5jr[ät]erau.ee
Liikmed:
Toomas Soomets, ES5RY
Viljo Allik, ES5PC
Tambet Viitkar, ES5TVI
Kesk-eksamikomisjon Tiit Ling, ES1MW
tel: 608 7167
e-post: es1mw[ät]erau.ee
Raadio-orienteerumine (ARDF) Kalle Kuusik
gsm: 50 50472
e-post: ardf[ät]erau.ee
Ajalootoimkond Mati Russi, ES2RDX
gsm: 56 562 282
e-post: es2rdx[ät]erau.ee
Juhatuse esindaja ETSL-is Jüri Ruut, ES5JR
gsm: 55 16384
e-post: es5jr[ät]erau.ee
Eksami-kvalifikatsioonikomisjonide koosseisu ja kontaktid leiad siit!
Ühingu liikmeks astumine on loomulik samm raadioamatööriks saamisel. Seega parim võimalus on anda vastav avaldus koos kvalifikatsioonieksami sooritamisega Sinu elukoha järgsele eksamikomisjonile. Avalduse vormi (doc-failina) leiad siit!
Eksamikomisjoni liikmed on üldjuhul ka antud regiooni aktiivsemad ning autoriteetsemad raadioamatöörid, seega saad nende poole pöörduda ühingu liikmeks astumise küsimuses ka hiljem, olles juba kutsungiga raadioamatöör. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt kinnitatud eksamikomisjonide koosseisud ning kontaktandmed leiad siit!
Loomulikult võid pöörduda ka otse ühingu juhatuse poole, saad vajaliku info ning tegevusjuhised liikmeks astumise kohta. Juhatuse kontaktandmed leiad siit!
Ühingu tegevliikmed tasuvad igal aastal liikmemaksu, mille suuruse konkreetseks aastaks otsustab Ühingu üldkoosolek. 2025.a. eest on ERAÜ üldkoosoleku otsusega kehtestatud järgmised maksumäärad (muutusid võrreldes varasemate aastatega!):
1. tegevliige vanuses alla 65 a. - 50 EUR
2. tegevliige vanuses 65 a. kuni 80 a. - 30 EUR
3. pereliige* , seeniorliige (vanus 80 a. või üle) ja invaliidsust või puuet omav tegevliige - 10 EUR
4. tegevliige vanuses 18 kuni 26 a. (noored tegevliikmed) - 30 EUR
* pereliikmeks on ühingu tegevliikmega samas leibkonnas olev isik, kes on kas tegevliikme abikaasa/elukaaslane või tegevliikme poolt ülalpeetav (näit. tegevliikme 18 a. vana õppiv laps).
Ühtlasi on üldkoosolek volitanud ERAÜ juhatust võimaldama liikmetel tasuda liikmemaksu ka püsikorraldusega - 5 eurose kuumaksega 12 kuu jooksul. Kellele selline alternatiiv meeldib ning on rahaliselt sobivam - kasutage!
Ülaltoodud maksumääradest väiksema liikmemaksu tasumiseks peab liige kirjutama juhatusele vastava avalduse (vt. all).
Vastavalt ERAÜ põhikirjale on ühingu noorliikmed (kuni 18 a. vanad ühingu liikmed) aastamaksust täielikult vabastatud.
Liikmemaksu vähendamise taotlemiseks saatke vastav kirjalik avaldus juhatuse nimele. Avaldust saab läkitada ka elektronposti teel aadressile . Liikmemaksu võidakse vähendada kuni väikseima kehtiva maksumäärani (10 EUR). Avalduse esitamise tähtaeg – 31. detsember.
NB! Ühingu liikmeks astuja tasub jooksva aasta liikmemaksu järgmise korra alusel:
Liitumisel I kvartalis (jaan. – märts) - 100% aastamaksust
Liitumisel II kvartalis (apr. – juuni) - 75% aastamaksust
Liitumisel III kvartalis (juuli – sept.) - 50% aastamaksust
Liitumisel IV kvartalis (okt. – dets.) - 25% aastamaksust
Liikmemaksusoodustusega liikmed (65 a. ja vanemad, noored tegevliikmed (18-16 a) ja pereliikmed) tasuvad liikmeks astumisel aastamaksu proportsionaalselt vähem vastavalt ülaltoodud protsentidele. Noorliige tasub tegevliikme staatusesse üleminekul oma esimese aastamaksu tegevliikmena oldud esimese täieliku kalendriaasta eest.
Ühingu liikmemaks tuleb tasuda ERAÜ arveldusarvele nr. EE732200001120066318 Swedbank'is. Makse saajaks on EESTI RAADIOAMATÖÖRIDE ÜHING.
NB! Ärge unustage makse “selgituse” kohale märkida makse sooritaja kutsungit ning millise perioodi eest tasutakse!
Ühingu aastamaks järgmise aasta eest tuleb tasuda hiljemalt eelneva aasta lõpuks, s.o. 31. detsembriks!
Kolleegid! Ühingu iga liikme poolt õigeaegselt tasutud aastamaks on selleks aluseks, millele toetudes ERAÜ kui organisatsioon saab edukalt toimida!
Lugupidamisega,
ERAÜ juhatus
Eesti 
English