Dokumentide vormid

ARJ tööloa taotlemine ja olulisemad dokumentide vormid:

Amatöörraadiojaama tööloa taotlemise ning pikendamise juhend

Isikliku kasutusega amatöörraadiojaama tööloa taotluse vorm (pdf)

Isikliku kasutusega amatöörraadiojaama tööloa taotluse vorm (doc) - sobiv kasutamiseks tööloa uuendamiseks ja digiallkirjastatult TJA-le saatmiseks

Ühiskasutusega amatöörraadiojaama tööloa taotluse vorm (pdf)

ERAÜ liikmeks astumise avaldus-ankeet (doc)

Volitus ERAÜ üldkoosolekule (doc)

ES7ARL poolt loodud tööloa aegumise meeldetuletuse rakendus

Raadioamatörism Eestis – meie arengu lugu

Nii see algas

Kahe viimase aastasaja tähtsatest leiutustest, mis on kujundanud nüüdisaja elulaadi – elekter, auto, lennuk, telegraaf, telefon, fotograafia, kino, raadio ja televisioon – on just raadiol eriline koht. Hästi on see erilisus sõnastatud 1929. aastal Tallinnas ilmunud koguteoses “Ringhääling”: “Raadio kuulub nimelt maailma kõige rahvalikumate suurleiduste hulka. Ta on kättesaadav ja tundmaõpitav, kasutatav ja käsitatav igaühele ja just see on teda rahva laiade hulkade teadvuses ja tundmises teinud asjaks, mis kõlbab nagu mingiks eritähiseks maailma edukäigu ajaarvamises”.

Tõepoolest – raadio on ju põhimõtteliselt nii lihtne, et vähemalt algaastail oli vastuvõtja või ka saatja kokkupanemine jõukohale koolipoisilegi. Nii juhtuski, et kui juba kümmekond aastat pärast itaallase Marconi ja venelase Popovi esimesi katsetusi 1895. aastal kasutati raadiosidet ulatuslikuks kommerts- ja sõjaväesideks, leidus ka küllaltki palju asjahuvilisi, kes oma kodus vastuvõtu- ja saateaparaadigi valmis meisterdasid. Näiteks sai soomlasest koolipoiss Eric M.C. Tigerstedt 1905. aastal valmis sädesaatja ning, et seda katsetada, kutsus ta Helsingi reidil seisva Vene sõjalaeva raadiojaama. See vastaski! Eric viidi ülekuulamisele ja saatja konfiskeeriti... Lisaks pidi ta andma lubaduse, et enam kunagi ei tegele selliste asjadega. Muidugi tegeles, nagu paljud teisedki. Seega kerkis ametivõimude ette ülesanne kuidagi lahti saada tüütutest asjaarmastajatest. Kuna tollal peeti sidet praeguses mõistes pikkadel ja kesklainetel, otsustati asjahuvilistele katsetamiseks jätta kasutuina peetavad lühilained. Üllatuslikult leidsid nad, et lühilained võimaldavad saada sidet palju kaugemale ning lühilaineamatööride - nii neid hakati nimetama - hulk hakkas kogu maailmas jõudsalt kasvama. Kui USAs loodi 1914. aastal esimene raadioamatööride organisatsioon, arvati selliseid huvilisi kokku 6000 ringis. Tänapäeval on maailmas aga ligi 3 miljonit raadioamatööri, kes kasutavad oma isiklikku raadiojaama teiste amatööridega vestlemiseks, vahetavad raadioseadmete ja antennide iseehitamise kogemusi, uurivad raadiolevi iseärasusi, õpivad keeli, tunnevad rahuldust ja naudingut sellest, et nüüdisaja tööstuslikult toodetud seadmete maailmas midagi ka ise valmis teha ja seda toimimas näha.

Raadioamatööriks olemine ei tähenda olla selle ala spetsialist. Selle kütkeisse võib langeda koolipoiss ja professor, arst ja õpetaja, kirjanik ja traktorist. Kes kord raadioamatööriks olemise võlu on tunda saanud, ei saa sellest enam naljalt lahti. Või nagu vahel öeldakse: ”Raadioamatörism pole harrastus, vaid elulaad”.

Raadioamatörism esimese Eesti Vabariigi ajal

Eestisse jõudis raadio 1920-ndate aastate algul. Ajaleht “Postimees” kirjutas 1921 aastal, et Tartus on kuulatud Naueni raadiojaamast muusikat. Samal aastal on Eesti Kaitseväe raadiorood korraldanud raadiojaamade näituse, mille vastu oli äärmiselt suur huvi. Suursündmuseks oli aga esimene eestikeelne raadiosaade 11. mail 1924 Haapsalu raadiojaamast. Selleks ajaks olid kolm Pärnu koolipoissi – Eugen Tumma, Vitali Aleksandrov-Suigussaar ja Karl Olof Leesment – juba kuulnud ühtteist raadioamatörismist. 5. augustil 1924 sai K.O. Leesmendil valmis lühilainevastuvõtja, millega hakati jälgima Euroopa raadioamatööride omavahelisi sidesid. Seda päeva, 5.augustit 1924, loetakse lühilaineamatörismi alguseks Eestis. Ei ole kahjuks kindel, kas Leesment samal (1924) aastal reaalse kahepoolse sideni jõudis, kuigi ühtede mälestuste (P.Sammet) järgi see nii juhtus. Paraku ei ole antud side kohta säilinud mingeid täpsemaid andmeid.

Palju kindlamalt saame väita, et 1926 aasta kevadel pidas V. Suigussaar Eesti esimese kahepoolse raadioside lühilaineil, kasutades selleks ise väljamõeldud kutsungit T2X. Juba järgmisel aastal (1927) ulatub tema saatja signaal ka USA-sse. Kuna raadioamatööride tegevust suunavat organisatsiooni Eestis siis veel polnud, kasutatigi enda poolt väljamõeldud kutsungeid, E. Tumma oli näiteks TE-XX. Rahvusvaheline Raadioamatööride Liit (IARU) kehtestas 1. veebruaril 1927 amatöörjaamade kutsungite süsteemi, mille järgi Poola, Leedu, Läti ja Eesti amatööridele anti kutsungi eesliide ET, Eestile sellest ET3. Ent Eesti amatöörid jäid veel ametlikult registreerimata. “All hams in Estonia – unlis! Hi! Hi!” (kõik Eesti amatöörid on registreerimata!), kirjutab kutsungit ET3XY kasutav E. Tumma 17. aprillil 1928 peetud side kohta Soome amatöörile ES2NL (NB!) saadetud QSL-kaardil. Eesliidet ES hakati Eestis kasutama 1. jaanuarist 1929, mil jõustus 1927 a. vastu võetud Washingtoni konventsioon. Eesti Vabariigi Postivalitsus hakkas raadioamatööre ametlikult registreerima alates 1931. a, kuni 1935. a. oli kutsungite ametlikuks eesliiteks ESX, seejärel aga juba tänagi kasutatav ES+1...9+täht.

1. märtsil 1935 registreeriti EV Siseministeeriumis Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ). See tähistabki “ametliku” ja organiseeritud raadioamatörismi sündi tollases Eesti Vabariigis. Ühingu esimene üldkoosolek tuli kokku sama aasta sügisel, 22. septembril 1935 a. Tallinnas. Koosolekul valiti ERAÜ esimene, viieliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Arnold Isotamm (hilisem ES5F) ühingu presidendina, abiesimees Ants Pärjel (ES7C), sekretär Vitali Suigussaar (ES6C), laekur Aleksander Rähn (ES3DW) ja liikmena Richard Paide (ES5C). 1. septembril 1938 võeti ERAÜ vastu ka IARU liikmeks.

ERAÜ juhatus 1939. a. - vasakult: Paul Sammet (ES7D) - sekretär, Aleksander Rähn (ES2F) - laekur,

Leopold Vedru (ES2C) - abiesimees, Arnold Isotamm (ES5F) - esimees, Karl Olof Leesment (ES3F) - liige

1930-ndate teisel poolel oli ERAÜ ning Eesti raadioamatööride tegevus päris aktiivne, organiseeriti mitu välipäeva Porkunis (esimene 1937.a.), võeti osa rahvusvahelistest võistlustest, mitmed operaatorid täitsid diplomi WAC nõuded (st said sidet kõikide kontinentidega – esimesena Ants Pärjel, ES7C 1935.a.), Karl Kallemaa (ES5D) evitas esimesena siis veel väheharrastatud 28MHz laineala (1937), osaleti mitmete trükiste ja ajakirjade väljaandmisel jne. Aastatel 1924-1940 tegutses Eestis kutsungiga raadioamatööre teadaolevalt kokku 56. Nende huvitava ja mitmekülgse tegevuse katkestas aga puhkenud Teine Maailmasõda. Punaväe sissetulekul Eestisse keelati 17. oktoobril 1939 side välismaaga raadioteel. Hiljem keeldu leevendati, kuid 12. detsembrist 1940 keelati kõigi Eesti amatöörjaamade töötamine ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud. Enamiku tolle aja Eesti amatööride saatus okupatsioonide ning sõjakeerises oli kurb – paljud arreteeriti ja hukati, osad küüditati, osad langesid sõjas, mõnedel õnnestus ka põgeneda läände. Suurem osa neist ei saanud kahjuks kunagi tagasi oma hobi juurde...

Tutvu ülevaatega selle aja ES-jaamadest siin!

ERAÜ liikmed enne II maailmasõda

UR2-aeg

Sõda lõppes küll 1945.a., aga raadioamatörismi jaoks alles 1946. Siis kutsuti ellu OSOAVIAHIMi Sideklubi, mis hiljem nimetati ümber ALMAVÜ Eesti Vabariiklikuks Raadioklubiks (EVRK). Klubi peamine ülesanne oli valmistada ette kutsealuseid side-erialadel, kuid läbi lühilaine sektsiooni suunata ka raadioamatööride tegevust Eesti NSV-s. Õnneks olid mõned Eesti Vabariigi aegsed amatöörid siiski alles jäänud, kes nüüd proovisid antud harrastust taas ellu äratada – seda muidugi lubatud ning „nõukogulikus raamistikus“. 1947 alustas tööd Arnold Isotamme (ex ES5F) projekti järgi ja Aleksander Jätmari (ex ES4F) poolt ehitatud klubi raadiojaam UR2KAA, mis üleliidulisel raadionäitusel pälvis esikoha. Asutati haruklubid Tartus (esimene ülem Loomet Tomera, raadiojaam UR2KAE) ja Rakveres (raadiojaam UR2KAC). Tavaliselt kasutati omaehitatud saatjaid, vastuvõtjad olid aga kas trofee- või Punaarmee jääkvarustuse hulgast. Isetegevuslikud raadiokonstruktorid Kurt Kingo, Osvald Pohlak, Valter Toodo, Enn Parve, Aleksander Jätmar, Aavo Talvet (UR2AH) ja Aleksei Tepljakov (UR2AM) olid need, kelle teadmistele ja oskustele rajanes osaliselt ka Eesti sõjajärgne raadioelektroonikatööstus.

Tallinnas tegutsesid loodud klubi juures innukalt juba uued noored amatöörid – Roland Kesker (UR2AE, UR2KAA kollektiivraadiojaama ülem), Valler Kukk (hiljem ES1TM), Kaljo Tuul (ES1AB), Heiki Kallas (UR2AW/ES1AW), Arvo Kallaste (UR2CW/ES1CW), Ülo Rätsep (UR2CR/ES1CR), Teolan Tomson alt

(UR2AO/ES1AO) ja Enn Lohk (UR2AR/ES1AR).

Tartus olid eestvedajateks juba enne sõda alustanud Karl Kallemaa (UR2BU/ES5D) koos Eino Soometsa (UR2DE/ES5DE), Heino Raudsepa (UR2DX) ning Ilmo Juksaarega (UR2CQ). Selle ajajärgu tähtsündmusteks võib pidada Karl Kallemaa ja Georg Rajasaare “Raadioamatööride teatmiku” ning Arnold Isotamme “Raadioamatööri käsiraamatu” väljaandmist – raamatud, mis mitme aastakümne vältel olid peamiseks eestikeelseks kirjalikuks lähtematerjaliks igale alustavale noorele raadiohuvilisele.

Viiekümnendad aastad tõid raadioamatööridele paraku mitmeid kitsendusi. 1950. aastast lubati sidepidamist ainult NSV Liidu ja nn. sotsialismimaade jaamadega. Uusi amatööre tuli juurde harva, uusi tehnilisi ideid ei liikunud ja elu lühilaineil jäi seisma. Liberaalsemad tuuled hakkasid puhuma alles alates 1956. aastast, mil raadioamatööride arv hakkas jõudsamalt kasvama. 1960. aastal loeti Eesti NSV-s kokku 92 kutsungiga amatööri. Kogenumad neist said taas loa pidada sidet ka väljapoole sotsialismileeri. Alguse sai ka tänaseni kestev omavaheline harrastuskaaslaste seltskondlik suhtlemine – 1959.a. peeti Tartus esimene Eesti raadioamatööride konverents koos sellele järgnenud balli ja restoraniõhtuga.

Kui siiani olid amatöörid pidanud sidet vaid telegraafi (CW) ja amplituudmodulatsiooniga (AM), siis 1960. aastast algas ka Eestis ühe külgriba modulatsiooni ehk SSB ajastu. Sellel uudsel ja efektiivsel tööliigil pidas esimese side Enn Lohk (siis UR2AR) 7. jaanuaril 1960. Talle järgnes UR2AO ja klubijaamad UR2KAA ja UR2KCA. Enn Lohk tõusis peagi sel alal NSVL liidriks ja arvestatavaks tegijaks maailmas, täites esimesena USA “CQ Magazine” poolt väljaantava diplomi “WAZ TWO-WAY SSB” nõuded. Karl Kallemaa (siis UR2BU) pidas 1959 a. esimesena Nõukogude Liidus side üle virmaliste (144MHz-l, 1959. a.) ning evitas esimesena Nõukogude Liidus ka 144 MHz meteoorside (1961). Samuti esimesena Nõukogude Liidus saavutas Teolan Tomson (UR2AO) hinnatava 5BDXCC diplomi (nr. 141 üldarvestuses). 1961. a. hakati ka raadiosportlaste tulemusi hindama spordijärkudega. Rohkem kui 40 Eesti amatööri jõudsid NSVL meistersportlase, Vjatsheslav Krivoshei (UR2QI) ja Vello Priiman (UR2QD) hiljem aga ka rahvusvahelise meistersportlase tiitlini.

1965. aastast, vaatamata Moskva esialgsele vastuseisule, hakati Eesti algatusel läbi viima iga-aastast regionaalset Balti contesti “SB” Eesti, Läti ja Leedu amatööride ja vabariiklike Raadiospordi Föderatsioonide vahel. Samaaegselt alustatud Eestisisesed n.n. lühilaine minitestid valmistasid aga noori ette võistlusspordiks.

Rahvusvaheline suursündmus oli Enn Lohu ja Tõnu Elhi (siis UR2DW) organiseeritud Franz Josephi Maa DX-peditsioon 1972. a., mis tunnistati selle aasta maailma parimaks raadioekspeditsiooniks. Mainida tuleb ka Karl Kallemaa pikka ning viljakat ajakirjanduslikku tegevust üleliidulisel areenil – 1960.a. kuni 70ndate lõpuni oli Karl kogu NSV Liidus ülimalt populaarse harrastusajakirja “Radio” ultralühilainenurga toimetaja.

Organisatsiooni arengus oli oluline samm ALMAVÜ-le paralleelse, kuid ühiskondliku organisatsiooni – Eesti Raadiospordi Föderatsiooni asutamine 1960.a. 1964 peeti Võrtsjärve ääres Valmal esimene Eesti amatööride suvine telklaager, millest sai meeldiv traditsioon. Edasi arenes ka klubiline tegevus kohtadel. Kirovi kalurikolhoosi juurde rajati 1979. a. teguvõimas klubi (UK2RDX/UR1RWX/ES2WX), kus peamiseks organisaatoriks oli Toomas Kull (UR2RJ/ES2RJ). Ranna sovhoosis Tabasalus kerkis 1980. a. Hellar Pagi (UR2RII/ES1II), Viktor Repponeni (RR2TCT/ES2RT) jt. ehitatuna tehniliselt tugev klubijaam (UK2RBM/UR1RXM/ES2XM), mis peajõu suunas ultralühilaineile ning sidedele Kuu kaudu. Satelliitside pioneeriks oli Albert Matikainen (UR2EQ/ES4EQ). Esimese Maa-Kuu-Maa (EME) side 144MHz’l Eestis pidas Ants Randmaa (UR2RQT/ES6RQ) 1982 a. Esimestena Eestist tõusid DXCC Honor Roll’i Enn Lohk (UR2AR/ES1AR) ja Vello Priimann (UR2QD/ES1QD).

Sportlikuks suursaavutuseks tuleb pidada aga Eesti ultralühilaine meeskonna “kübaratrikki” NSV Liidu kohalesõiduga meistrivõistlustelt 1989. a. Klaipedas, kus koos võistkondliku üldvõiduga tegid Toivo Hallikivi (UR2RRR/ES2RR), Toomas Kull (UR2RJ/ES2RJ), Toivo Kasonen (UR2RDJ/ES2DJ) ja treener-mehaanik Arvo Saluri (UR2RQV/ES1QV) auhinnalaua puhtaks ka individuaalarvestuses. Kõigilt raadiospordialadelt, milliseid NSV Liidus aastatel 1970 – 1989. a. üldse viljeldi (sidepidamine lühi- ja ultralühilainetel, raadio-orienteerumine, radistide kiirus- ja mitmevõistlus) ja üleliidulisi esi- või meistrivõistlusi peeti, toodi Eestisse rohkem kui 60 noorte ja täiskasvanute klassi medalit.

Ei saa paraku mööda minna aga ka ajastu probleemsetest tahkudest – olid ju kontaktid läänemaailmaga nõukogude ideoloogiale pideva ohu allikaiks, seega ka amatöörid kindlasti need, kelle tegemisi tuli jälgida. Kahetsusväärselt said mitmedki Eesti amatöörid tõsiselt räsida 1980. a. STAS-i (Saksa DV julgeolekustruktuur) poolt algatatud ja läbi Moskva KGB siin kohapeal suureks puhutud “spiooniaktsioonis”. Nii mõnigi mees pidi seetõttu ajutiselt isegi vanglamüüridegagi tutvust tegema…

Sellistena – tehniliselt, sportlikult ja organisatsiooniliselt küllalt tugevaina, kuid jätkuvalt ideoloogilise ”soustiga” üle valatuna astusid Eesti raadioamatöörid uue ajastu künnisele.

Artikleid ja salvestusi sellest perioodist:

"Üks pilt möödanikust", Enn Lohk, ES1AR

"ES1AR-i lugu" - põhjalik käsitlus raadioamatörismist sõjajärgsetel kümnenditel.

"Ühe peaaegu unustatud sündmuse juubel" - FJM-1972; Enn Lohk, ES1AR, Tõnu Elhi, ES2DW

"50 a. raadioamatörismi algusest Viljandimaal", Hellar Luik, ES7FU

Helisalvestusi juubelikonverentsilt "50 aastat raadioamatörismi Eestis" TPI aulas 1974.a.

Jälle Eesti lipuga ja ES-kutsungiga

On tähelepanuväärne, et raadioamatöörid “taastasid” Eesti Vabariigi poolteist aastat varem, kui see poliitilises elus tõelisuseks sai. Tõepoolest, ES kutsungid kõlasid jälle eetris 1. jaanuarist 1990 a. Muidugi juhtus see tänu sellele, et Baltimaade sõjaeelsed kutsungid olid hiljem üle antud NSVL-i poolt kasutatavate raadiokutsungite eesliidete hulka ja et Baltikumi lobitöö Moskvas oli piisaval tasemel. Sellega oli esimene samm iseseisva Eesti raadioamatörismi suunas astutud, järgmist sammu sai juba loogiliselt astuda peale Eesti poliitilise iseseisvuse taastamist.

Kuid ka Eesti Vabariigi enda taassünni juures ei saadud mitte läbi raadioamatööride abita, sest tihtipeale oli keerulistes tingimustes just nn. alternatiivside see, mis toimis ja millele võis loota. Alates Balti ketist, läbi Eesti Piirivalve side organiseerimise kuni 1991. a. augustikuu dramaatiliste sündmusteni, kui alaliste sidekanalite toimimine oli häiritud, olid Eesti amatöörid need, kes kõik endale võetud tehnilised ja sidealased ülesanded ka edukalt täitsid ja seega Eesti riigi taassünnile vahetult ning igati kaasa aitasid. Siin jääb alatiseks ajalukku just meie amatööride poolt efektiivselt toiminud Vene armee soomukite kolonni raadioside tõhus segamine 1991 a. augustis, mis ilmselt paljuski otsustas Eestile soosalt kulgenud arengu neil keerulistel päevadel ning hoidis ära muidu igati tõenäolise sõjalise konflikti.

Kuna aeg oli raske ja bensiiniga kitsas, siis otsustati, et Eesti Raadioamatööride Ühingu taastamise koosolek toimub tõeliselt raadioamatöristlikul viisil – eetris. Nii viidigi 14.detsembril 1991 80m lainealal (sagedusel 3645 kHz) läbi Eesti Amatööride Nõukogu koosolek, kus maakondade volitatud esindajad taastasid hääletades ERAÜ ning valisid selle esimese sõjajärgse juhatuse. Sinna kuulusid Enn Lohk - ühingu president (ES1AR), Jaan Nikker (ES3GZ), Arvo Pihl (ES5MC), Ako Põhako (ES8AY) ja Albert Noor (ES0CB).

Juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist ka IARU ning kinnitas ametlikult meie ühingu täisõiguslikuks liikmeks oleku järjepidevust selles maailmaorganisatsioonis. Vaata ajaloolist dokumenti siit!

Juhatuse ees seisvad ülesanded polnud aga kergete killast – sisuliselt oli nullist vaja üles ehitada funktsioneeriv ühiskondlik organisatsioon, mis oma lipu alla koondaks lõviosa ala harrastajaid Eestis ning esindaks seda valdkonda väärikalt nii riigi institutsioonide kui ka välismaailma ees. Algusaastad olid kaunis rasked, sest kogu tegevus tugines sisuliselt vaid inimeste entusiasmil, töö kõrvalt näpistatud vähesel ajal ning tegijate endi isiklikel rahakottidel – möödanikku olid vajunud need aastad, kui paljusid asju sai tasuta või siis tutvuse ehk sidemete kaudu ning ALMAVÜ-l oli ka amatööride tarvis oma kindel eelarve. Sotsialismi kadumisega kadus ka see “vana maailm”, asemele aga ei olnud esialgu veel suurt midagi pakkuda – Eesti oli sisenenud kapitalismi ülesehitamise ajajärku, kus peamisteks reguleerijateks on turumajanduse karmid reeglid.

Siiski hakkasid õige pea paistma organiseeritud ühistegevuse viljad – ühingu oma häälekandja, ES-QTC algatamine (esimene ES-QTC number ilmus juba 1990. a. talvel) on kindlasti algusaastate tähtsamaid saavutusi. Jätkus suviste kokkutulekute traditsioon – kui esimene kokkutulek rahvuslipu all peeti juba 1988. a. suvel Viitinas Võrumaal, siis ES-id olid pika vaheaja järel jälle koos Mustjärvel, Tartumaal 1990. Igasuvised kokkutulekud on seega jätkuvalt ühtedeks ERAÜ tippsündmusteks. Peagi leiti, et taastamist väärib ka vahepeal soiku jäänud ULL välipäevade korraldamine. ERAÜ ultralühilaine toimkonna ning ka terve juhatuse kaasabil algatati nüüdseks laialdast populaarsust võitnud ning tõeliselt rahvusvaheliseks kujunenud Eesti Lahtine ULL Välipäev, mille esimene võistlus peeti 1992 a. juunikuus. Et lühilained ei tahtnud sugugi kehvemad olla, siis reorganiseeriti siiani Eesti sisestena toimunud Eesti lühilaine meistrivõistlused 1995 a. lahtisteks rahvusvahelisteks võistlusteks “ES Open HF Championship”, mis kiiresti saavutas tuntuse nii Baltimaades kui ka mujal Euroopas.

Rahvusvahelise raadiospordi osas kippus aga “rong” ES-de eest ära sõitma – “võidurelvastumine” super contest-jaamade ehitamiseks oli raja taga võtnud enneolematu ulatuse, siinsed rahakotid olid aga selle tempo pidamiseks liiga kõhnukesed. Seoses ES2WX klubi ümber profileerumisega peamiselt ultralühilaineile, jäi tõsisemalt Eestit suurtel lühilaine võistlustel tollel perioodil esindama tartlaste Arvo Pihli (ES5MC), Toomas Soometsa (ES5RY) ja Juhan Põldvere (ES5QX) eestvedamisel moodustatud meeskond. Täiendades pidevalt Lõuna-Eestis paiknevat “baasi” jõuti küllalt heade tulemusteni multioperaator klassides ning astuti kohati kandadele ka superjaamadele Euroopas. Samas saavutasid Eesti amatöörid üsna kõrgeid kohti lühilaineil ka individuaalarvestuses – 100W võistlusklassis näitas head taset tänaseks paraku meie hulgast juba lahkunud Toomas Kull (ES2RJ), QRP klassis on seni ületamatuna püsinud vanameister Arvo Kallaste (ES1CW).

1990ndate keskpaik tõi ka Eestisse välismaal tööstuslikult toodetud amatööraparatuuri võidukäigu, iseehitamist jäi järjest vähemaks. Siiski on raadioamatörismis veel palju sellist, kus tehnilist annet tarvis, seda eriti ultralühilaineil. Heal tasemel konstruktoritena kõrgsagedustehnikas olid end juba tõestanud Mart Tagasaar (ES1NJ) ja Hellar Pagi (ES1II), uue noore tegijana tõusis aga varsti valdkonna liidriks Viljo Allik (ES5PC). Viljo evitas esimesena Eestis gigahertside lainealad (esimene 5.6GHz töötav aparatuur oli loodud küll juba varem, Viimsi klubi poolt 80ndate lõpus), olles pioneeriks nii 10, 2.3 kui ka 3.4 GHz’l. Tänaseks on Viljo nendel lainealadel jõudnud juba ka arvukate EME sidedeni. Järge ootab aga 24GHz ning veelgi kõrgemad sagedused...

Et niisuguste tugevate tehnikute küünal mitte vaka all poleks ja et ka teiste amatööride tehnilisi saavutusi laiemalt tutvustada, kutsuti uuesti ellu ERAÜ tehnikapäevade traditsioon. Esimene ühingu egiidi all korraldatud talvine tehnikapäev toimus Tallinnas jälle 9. jaanuaril 1999 a.

Uue sajandi esimese aastakümne teine pool on aga meie hulgast esile toonud uue maailmaklassist tegija. Ehitades ja arendades oma Jõgevamaal paiknevat võistlusjaama, on Tõnno Vähk (ES5TV) jõudnud maailma lühilaine raadiospordi absoluutsesse tippu. Tema saavutuste hulgas on Euroopa esikohad mainekal CQWW DX SSB võistlustel, paljude teiste rahvusvaheliste võistluste võidud või siis kohad esikolmikus. Tõnno jaamast on parandatud mitmeid seniseid Eesti tipp-tulemusi suurtes rahvusvahelistes võistlustes, on võidetud Euroopa arvestuses ka meeskondlikke esikohti ning saadud isegi Euroopa rekordite omanikuks. Eesti lühilaine raadiospordi kõigi aegade säravaim tulemus sündis aga 2010 a. suvel, kui Eesti võistkond kooseisus Tõnno Vähk (ES5TV) ja Toivo Hallikivi (ES2RR) saavutasid kohalesõiduga maailma raadiospordi meistrivõistlustel Moskvas (WRTC-2010) kõrgelt hinnatava teise koha paljude maailma tugevaimate contest-man’ide ees! Lisaks toodi koju eriauhinnad parima SSB skoori ning suurima kordaja saavutamise eest. Võib julgelt öelda, et Eesti on maailma lühilaine võistlusspordis taas uhkelt kaardil ja tegijate esireas!

Tutvu ülevaatega WRTC-2010 kohta: alt

"R33A presentatsioon", T.Vähk, ES5TV

"WRTC-2010 reisikiri", A.Pihl, ES2MC

1999.a. kevadel pani ERAÜ esimene sõjajärgne president Enn Lohk oma ameti maha, kuna põhikirjaga ettenähtud kaks ametiaega said ümber ning Paide üldkoosoleku otsusega valiti 13. märtsil ühingu uueks juhiks Tiit Praks, ES7RE. Nimetatud kaks ametiaega olid ühingule andnud väga palju, nende aastate vältel tehtud ülesehitustöö on eripreemiat väärt! Tiit asus tarmukalt uue ning värske jõuga asja edasi viima, kuid… saatus tahtis teisiti. Veel enne aastatuhande vahetust, 1999 a. detsembris jõudis Eestimaale kurb sõnum – Tiit Praks hukkus Soomes autoõnnetuses. Samal aastavahetusel läks manalateed ka Eesti raadioamatörismi Grand Old Man, ERAÜ auliige Karl Kallemaa, ES5D.

2000. a. kevadel Paides üldkoosolekul toimunud erakorralistel valimistel valiti uus ERAÜ juhatus, mille esimeheks sai Arvo Pihl, ES5MC, aseesimeheks Tõnu Elhi, ES1DW. Mõningate muudatustega juhatuse ning toimkondade koosseisus oli nimetatud tiim ühingu tüüri juures kaks ametiaega, st. kuni 2006 a. aprillis toimunud üldkoosolekuni, kui ERAÜ üldkogul valiti ühingule uus juhatus (oli samuti ametis 6 aastat), mille esimeheks sai Tõnno Vähk, ES5TV. 2012.a. aprillis sai ühingu juhatuse esimeheks aga Jüri Ruut, ES5JR, kelle 2018.a. üldkogu otsusega vahetas välja praegune president Kristjan Kass, ES7GM. Kahjuks on 21. sajandil meie hulgast lahkunud mitmedki meie ajaloo seisukohast prominentsed kolleegid, kellest eelkõige tuleks ära märkida: ERAÜ esimene sõjajärgne president ja rahvusvaheliselt ehk üks kõige tuntumaid amatööre Enn Lohk, ES1AR, samuti aastakümneid meie hobi vedanud Tõnu Elhi, ES2DW ning Arvo Kallaste, ES1CW. Aga elu peab minema edasi - ja nii moodustabki ühingu juhatus koos toimkondade esimeestega selle aktiivi, kes korraldab ja suunab täna Eesti raadioamatööride organiseeritud tegevust, et raadioamatörism kui hobi, kui “elamise viis” saaks väärikalt Eestis edasi kesta ning areneda.

2020. aasta läheb Eesti raadioamatörismi ajalukku aga päris märgilise sündmusega - nimelt valmis Teolan Tomsoni (ES1AO) ja Arvo Pihli (ES2MC) poolt koostatud mahukas (462 lk) Eesti raadioamatörismi ajalugu kajastav teos "Morsevõtmest hiireklikini", mis võtab kokku meie huvilala arengutee pea sajandi vältel selle algusest kaasajani välja. Teoses on rohkelt ka ajaloolisi fotosid ning statistilisi tabeleid, lisades on toodud ka peamiste ajaloosündmuste ajatelg, amatööride nimekirjad ning ingliskeelne kokkuvõte. Raamatu väljaandmine sai võimalikuks tänu paljude kolleegide toetusele (ettetellimine) ning nendega seotud firmade annetustele.

Tutvu lühiülevaatega ajalooraamatust siin!

Ülevaate koostanud: Jaan Nikker, ES3GZ (SK)

Arvo Kallaste, ES1CW (SK)
Arvo Pihl, ES2MC

Update: 01.12.2020

Kasutatud kirjandus:

1. Henno Ustav. Mõnda Eesti raadioamatööridest ja nende kutsungitest aastail 1924-1940. ES-QTC nr.1, 2/3.

2. Vaino Kallas. Veel raadiost ja raadioamatörismi sünniloost. ES-QTC nr. 8, 9,10.

3. Henno Ustav. Veel raadiost ja raadioamatörismi sünniloost.ES-QTC nr.11

4. Paul Sammet. Minu raadiotee ajas ja ruumis. ES-QTC nr. 5, 6, 7.

5. Teolan Tomson.Eesti raadioamatööride sõjajärgne arengulugu. ES-QTC nr.11, 12, 13, 14, 15, 16.

6. Laine Kallaste. Quo vadis, ERAÜ. ES-QTC nr.22, 23.

7. Reino Janhunen. Alussa oli kipinä. SRAL 1996.

8. Ringhääling. Tallinn 1929

9. Enn Lohk. Üks pilt möödanikust. ES-QTC nr 2/56 (2009)

10. Jaan Nikker. Raadioamatörism Eestis aastail 1924-1940. Ettekanne ERAÜ Talvepäeval 2005.

Raadioamatörismi 90.juubel

5.augustil möödus 90 aastat päevast, mil Pärnu koolipoisil Karl Olof Leesmendil valmis lühilainevastuvõtja, millega hakati jälgima Euroopa raadioamatööride omavahelisi sidesid. Seda päeva loetakse ka ametlikuks "Eesti raadioamatörismi sünnipäevaks". Loe pikemalt meie raadioamatörismi ajaloost siit!

Tähistamaks antud sündmust ning meenutamaks ka 18.augustil 1940.a. sündinud ennesõjaaegse Eesti ULL siderekordit, peeti laupäeval, 16.augustil Eesti vaatetornide ULL aktiivsuspäev käsiraadiojaamadele. Loe lähemalt siit!

ES-QTC toimetus kutsub kõiki osalejaid ning tornides käinuid üles saatma talvise numbri jaoks oma muljeid ning pilte sündmuse talletamiseks meie ajaloo tarvis! Kõikidele kahepoolsete sidede pidajatele on ERAÜ poolt kavandatud aga vastav mälestusdiplom!

Meie hobile järgmiseks 90-ks aastaks edu ning järjepidevust soovides,

ERAÜ juhatus

ERAÜ- meie ühing

Ajaloo verstapostid

Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ) registreeriti EV Siseministeeriumis 1. märtsil 1935. Antud kuupäev tähistabki ametliku ja organiseeritud raadioamatörismi sündi Eesti Vabariigis. Ühingu esimene üldkoosolek tuli kokku sama aasta sügisel, 22. septembril 1935 a. Tallinnas. Koosolekul valiti ERAÜ esimene, viieliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Arnold Isotamm (hilisem ES5F) ühingu presidendina, abiesimees Ants Pärjel (ES7C), sekretär Vitali Suigussaar (ES6C), laekur Aleksander Rähn (ES3DW) ja liikmena Richard Paide (ES5C). 1. septembril 1938 võeti ERAÜ vastu rahvusvahelise raadioamatööride ühenduse - IARU liikmeks. Nõukogude Liidu Punaarmee sissetulekul Eestisse keelati aga 12. detsembrist 1940 kõigi amatöörjaamade töötamine Eestis ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud. Sisuliselt tähendas see ka ERAÜ tegevuse peatumist suure sõja eel.

ERAÜ taastamisele sai hakata mõtlema tänu poliitilise kliima “soojenemisele” ja ES eesliidete kasutuselevõtule 1990 a. Reaalsuseks sai see 1991 a. lõpus, peale Eesti Vabariigi taastamist. Kuna aeg oli raske ja bensiiniga kitsas, siis otsustati, et ühingu taasasutamise koosolek toimub tõeliselt raadioamatöristlikul viisil – eetris. Nii viidigi 14. detsembril 1991 80m lainealal läbi Eesti Amatööride Nõukogu koosolek, kus maakondade volitatud esindajad taastasid hääletades ERAÜ ning valisid selle esimese sõjajärgse juhatuse. Sinna kuulusid Enn Lohk - ühingu president (ES1AR), Arvo Pihl (ES5MC), Ako Põhako (ES8AY), Albert Noor (ES0CB) ja Jaan Nikker (ES3GZ). Juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist ametlikult ka IARU ning kinnitas ühingu järjepidevat liikmestaatust maailmaorganisatsioonis.

alt

ERAÜ presidendid läbi aegade:

1935 – 1941        Arnold Isotamm (ES5F)
1991 – 1999        Enn Lohk (ES1AR, SK, fotol
                           Talvepäeval 1999)
1999 – 1999        Tiit Praks (ES7RE, SK)
2000 – 2006        Arvo Pihl (ES5MC)
2006 – 2012        Tõnno Vähk (ES5TV)
2012 - 2018         Jüri Ruut (ES5JR)
2018 - k.a.           Kristjan Kass (ES7GM)

ERAÜ auliikmed läbi aegade:

Friedrich Olbrei (1893-1972)
Karl Kallemaa, ES5D (1914-1999)
Arvo Kallaste, ES1CW (1933-2019)
Enn Lohk, ES1AR (1935-2018)
Teolan Tomson, ES1AO
Jaan Kuus, ES1NI

Milleks on vaja ERAÜ-d?

ERAÜ on ainus, riiklikult tunnustatud üle Eestiline raadioamatööre ühendav ja neid esindav ühiskondlik organisatsioon, mille liikmetel on reaalne võimalus suunata raadioamatörismi kui harrastuse edasist arengut ja määrata selle asend nii Eesti kui ka ülemaailmsel sidekaardil. Seega, olles Eesti Raadioamatööride Ühingu liige, saad hoida “kätt pulsil”, olla täisväärtuslik raadioamatöör!

ERAÜ kui organisatsiooni peamised funktsioonid:

1.    ERAÜ-d on vaja suhetes riigi institutsioonidega (eelkõige suhted TJA-ga) ja tagamaks raadioamatööride järelkasvu.
Riik saab suhelda amatööridega vaid organisatsiooni tasemel – täisväärtuslikuks partneriks riigile on aga ainult üleriiklik ühendus. Samuti on kindel, et Eesti raadioamatööridel ei oleks täna käes ja kasutada need sagedused ning võimsused, kui ERAÜ-d sellisel tasemel ei oleks eksisteerinud...

2.    ERAÜ-d on vaja väliskontaktideks, oleme osa maailma organiseeritud amatöörkonnast.
Peame arvestama, et me ei ole siin ilmas üksi ning et Eesti väärikas esindamine maailmaorganisatsioonis on jõukohane vaid üleriigilisele ühendusele. Lisaks, vastavalt IARU põhikirjale saab iga liikmesmaad IARU-s esindada vaid üks rahvuslik ühing.

3.    ERAÜ-d on vaja Eestisiseseks organiseeritud tegevuseks, raadioamatörismi kui hobi edasi arendamiseks, ühistööks (üritused, kokkutulekud, võistlused).
On tähtis, et ei kaoks meie hobiga seonduva ühistegevuse võlu, et igaüks ei nokitseks tasahilju vaid oma nurgas... Ühingul on välja pakkuda pikk kokkutulekute traditsioon, rahvusvahelised Eesti meistrivõistlused lühilainetel ja “Välipäev” ultra-lühilainetel, samuti arvukalt teisi põnevaid LL- ning ULL-võistlusi, aga ka talvine infoseminar (Talvepäev) jpm, mis liidab meid kui kolleege ning harrastuskaaslasi.

4.    ERAÜ-d on vaja kommunikaatori, infojagaja rollis (ES-QTC, kodulehekülg internetis, infosaade eetris jne.).
On selge, et internetiajastul, mil info laiast maailmast tuleb justkui „iseenesest“ koju kätte, on ühingul määrav roll just Eestiga seotud ning meie huviala puudutava info ja otsuste levitamisel. Loomulikult on väga oluline ka meie oma väljaantud publitsistika – see on meie ajalugu, mida me ise loome järeltulevatele põlvedele. Just meie oma ühingu kaudu jätame me jälje Eesti aja- ning kultuurilukku – tehkem siis seda võimalikult hästi ning läbimõeldult.

5.    ERAÜ-d on vaja selleks, et vahendada oma liikmetele mitmesuguseid teenuseid (nt QSL-büroo).
Kui eeldada, et siiski suur osa meist tahaks olla n.ö. “klassikaline raadioamatöör”, st. et töötada ka eetris ja omada ning saata QSL-kaarte, suhelda hobikaaslastega meil ja mujal, siis on selge, et ühingult antud teenust vajatakse ning eeldatakse. Väga lihtne ning ligikaudnegi arvutus tõestaks, et igaüks meist individuaalselt maksaks kümneid kordi rohkem, kui ta täna tasub ekvivalentse postikoguse saatmise/käsitlemise eest ühingule.

Iga raadioamatöör peaks mõtlema neile ülaltoodud punktidele ja leidma enda jaoks just talle tähtsaid momente ning põhjuseid, milleks olla ERAÜ liige!

Kuidas saada ERAÜ liikmeks?

Põhjalikku infot ERAÜ liikmeks astumise, liikmemaksude tasumise korra, soodustuste jmt. kohta leiad siit!

Kõikidele ERAÜ liikmetele, aga ka liikmeks pürgijatele edu ning jõudu soovides,

ERAÜ juhatus

Baltic Way

BALTI KETT 25

Leedu algatusel ja Balti Keti 25. aastapäeva tähistamiseks oli august Balti raadioamatööride aktiivsuskuu. Eetris olid ka spetsiaalkutsungid - LY25, YL25 ja ES25 prefiksitega. Võimalik on taotleda ka vastavat Baltic Way 25 meenet - selle saamiseks vaata tingimusi siin! Trophy enda pilti vaata siin!

LL-toimkond

DX info

WWW-lingikogud:

AC6V.com: DX-ing pages

DX reaalajas

DX-uudised ja kalendrid:

Levitingimused:

On-line logid ja elektroonilised QSL-kaardid:

QSL-info ja kutsungite andmebaasid:

Geograafiline info:

DX-suhtlus ja nipid

Raadioklubid ja piirkondlik info

Tallinn, Harjumaa, Raplamaa

Laagri Raadioklubi (ES2B)

Põhja-Eesti raadioklubi (ES2U, ES0U)

Nõmme Noortemaja raadioklubi (ES1N)

Tallinna Polütehnikumi raadioklubi (ES1TP, ES1XQ, ES1O jt O-lõpulised)

Tallinna Tehnikaülikool (ES1W, ES2W, ES0W, ES1ZW)

Spark raadioklubi (ES1S, ES2S, ES0S)

Viimsi raadioklubi (ES2X)

Raadioklubi Three Victoria (ES3V, ES0V)

Jõgevamaa

Jõgeva Contest Club (ES5G)

Pärnumaa

Pärnumaa Raadioklubi

Tartumaa

Tartu Contest Team (ES5Q, ES6Q, ES0Q)

Tartu Observatooriumi raadioklubi (ES5EC, ES5E)

Ülenurme Gümnaasiumi raadioklubi (ES5YG)

Viljandimaa

Viljandi Raadioklubi (ES7A)

HF-UHF Club Estonia

ES1LL, ES4AW, ES1TIA, ES1RAM ...

Kuidas saada raadioamatööriks?

Raadioamatööriks võib saada iga tehnika- või sidepidamisehuviline, nii koolipoiss kui professor, arst või õpetaja, kirjanik või traktorist. Peab olema vaid piisavalt tahtmist: kutsungini jõudmine eeldab päris palju õppimist ja pühendumist. Kutsungi saamiseks tuleb sooritada eksam ning pidada näidisside eksamikomisjoni poolt valitud korrespondendiga. Olgu kohe rahustuseks öeldud: morsetähestikku pole ilmtingimata kohe vaja õppima hakata, ka küsimused on koostatud võimalikult lihtsad ja on kättesaadaval meie veebis. Eksamiks valmistumisel on kasulik tutvuda ka Eesti vastava valdkonna seadusandlusega, mille leiab rubriigist "Sidemäärused ja sagedusplaanid". alt

Raadioamatörismist midagi eelnevalt teadmata on omal käel alustamine siiski üsna raske: väga paljusid asju suudavad õpetada ainult kogenumad amatöörid, ka on aparatuuri soetamine lihtsalt proovimiseks liiga kulukas.

Et alustamine ja raadioamatöörina jätkamine oleks kõigile jõukohane, on raadioamatöörid organiseerunud klubidesse. Klubi võimaldab liikmetel kasutada ruume ja aparatuuri, klubi liikmed omakorda annavad oma jõukohase panuse ühiskondlikke ülesandeid täites: mõnele meeldib aparatuuri täiustamine, mõnele QSL-kaartidega tegelemine jne. Üleriigiliselt koordineerib raadioamatööride tegevust Eesti Raadioamatööride Ühing.

Leidmaks alustamiseks parimat lahendust ja eksami sooritamiseks tuleks ühendust võtta ERAÜ juhatusega või kvalifikatsioonieksamikomisjonide liikmetega. Võib juhtuda, et lähikonnas on tegutsev klubi, mille juures amatööriks soovija saab õppida, võimalik on ka variant, et huvilisi näiteks koolis või töö juures leidub rohkem ja saab luua juba uue klubi.

Kui eksam on juba tehtud, tuleb eksamitõend koos allkirjastatud amatöörraadiojaama tööloa taotlusega saata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (Endla 10A, 10122 Tallinn). Seda kõike saab teha e-posti teel ning digitaalselt allkirjastatud digiümbrikuga. Kogu protseduur on detailselt lahti kirjeldatud siin! NB! Ärge unustage tasumast riigilõivu! Mõistlik on eksamitõendist endale teha ka koopia, et originaaldokumendi võimaliku kadumise puhul poleks vaja uuesti hakata uut tõendit vormistama või koguni uut eksamit õiendama. Kui taotleja on alla 16 aasta vana, siis lisatakse eelpoolnimetatud dokumentidele ka lapsevanema kirjalik nõusolek.

Taotlused vaadatakse läbi tavaliselt paari nädalaga ning vastavalt taotleja valikule saadetakse tööluba kas postiga koju või saab sellele ise TTJA-sse järele minna.

Alljärgnevalt toome Riho, ES7AAZ soovitusi ja näpunäiteid raadioamatööri teed alustavale huvilisele.

Võtmeoskused raadioamatööriks saamisel: nipid ja nõuanded

Olen juba aastaid nautinud selle vahva hobi võlusid. Raadioamatööride kogukond on üks suuremaid hobikogukondi üle maailma ning see on täis põnevust, avastamist ja suhtlemist. Kui sa kaalud raadioamatööriks saamist, siis oled jõudnud õigesse kohta!

Litsentsiprotsessi mõistmine

Raadioamatööriks saamise esimene samm on litsentsi saamine. Litsentsi taotlemine on tegelikult lihtne, kuid enne selle tegemist on oluline mõista, mida see endast kujutab. Litsents on su luba raadiosageduste kasutamiseks ja sellel on erinevad tasemed, mis määravad, milliseid sagedusi ja võimsusi saad kasutada: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... 1_lisa.pdf . Litsentsi omandamiseks pead läbima eksami, mis hõlmab põhilisi raadioelektroonika, elektromagnetiliste lainete ja raadioside teadmisi. Eksam sisaldab valikvastuste küsimusi, kusjuures õiged vastused annavad punkte. Eksami sooritamiseks on vaja saada kindel punktisumma. Lisaks teoreetilisele osale on eksamis ka praktiline osa, mis sisaldab SSB ja/või CW näidisside sooritamist. Kui soovid eksamit sooritada, pead leidma eksami koordinaatori, kes korraldab eksami su piirkonnas: vt infot siin!

Eksamiks ettevalmistamine

Eksamiks ettevalmistamine on oluline osa raadioamatööriks saamisel. Enne eksami sooritamist pead mõistma eksami struktuuri ja küsimuste tüüpe. Samuti peaksid valmistuma eksamimaterjalidega tutvumiseks ja õppimiseks. Üks parimaid viise eksamiks ettevalmistamiseks on liituda raadioamatööride kogukonnaga. Liitumine klubiga annab sulle juurdepääsu kogukonna kogemustele ja teadmistele, mis aitavad sul eksami sooritamisel edu saavutada. Samuti võib klubi korraldada eksami ettevalmistuskursuseid, mis aitavad sul eksamiks ette valmistada. Eksami sooritamiseks pead veenduma, et oled omandanud eksami jaoks esmavajalikud teadmised.

Nipid eksami sooritamiseks

Eksami sooritamine võib olla stressirohke kogemus, kuid on olemas mõned nipid, mis võivad aidata sul edu saavutada. Esiteks peaksid veenduma, et oled eksami alguses rahulik ja keskendunud. Arvesta, et komisjoni huvi ei ole sind läbi kukutada, nad on igati toetavad ja mõistvad. Eksamil peaksid lugema küsimused hoolikalt läbi ja veenduma, et mõistad küsimuse sisu. Teine nipp on vastuste struktuuri mõistmine. Eksamis on erinevaid küsimuste tüüpe, näiteks valikvastustega küsimused, mitmikvalikuga küsimused ja lühivastustega küsimused. Igat tüüpi küsimuse jaoks on olemas vastuste struktuur. Kui mõistad seda struktuuri, saad paremini aru, millised vastused on õiged. Kolmas nipp on harjutamine. Harjutamine aitab sul eksamiks valmistuda ning annab sulle kindlustunde, et oskad eksamit edukalt sooritada. Saad harjutada eksamiküsimustega, mis on saadaval ERAÜ veebis.

D-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused on siin! Õigesti on vaja vastata 15-le küsimusele 20-st, vastuses on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige.
Lisaks tasub ennast testida lehel https://es2ice.era.ee/D_Kat

B-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused leiad siit! Õigesti on vaja vastata 30-le küsimusele 40-st, vastuses on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige. B-kvalifikatsiooniklassi praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada SSB lühilaineside. Lisaks tasub ennast testida lehel https://es2ice.era.ee/B_Kat

A-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused leiad siit! Õigesti on vaja vastata 40-le küsimusele 50-st, vastuses on antud neli varianti, millest ainult üks on õige. A-kvalifikatsiooniklassi praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada ka telegraafi- (morse-)side.

Esimese raadio valimine

Pärast litsentsi saamist on aeg valida oma esimene raadio. Raadiod on erinevad, nii et pead valima selle, mis sobib su vajadustega ja eelarvega. Kui soovid raadioamatööriks saamist alustada, võib olla hea mõte alustada odavama raadioga, et harjutada oma oskusi ja mõista, millised on su vajadused. Kuid kui oled juba kogenud raadioamatöör, võib olla mõistlik investeerida kvaliteetsemasse raadiosse. Alustamiseks võib olla täitsa hea tutvuda raadioseadmete kohaliku järelturuga hamfoorumis.

Raadiojaama seadistamine

Kui oled oma esimese raadio soetanud, on aeg see ka seadistada. Raadiojaam koosneb kokku tavaliselt transiiverist, antennist ja muudest seadmetest, mis võimaldavad sul raadiosidet pidada. Raadiojaama seadistamine võib olla üsna keeruline, eriti kui oled uus raadioamatöör. Kuid õnneks on olemas palju abijõudu ja infot, mis aitavad sul selle ülesandega hakkama saada. Näiteks võid küsida nõu oma kohalikult raadioamatööride klubilt või lugeda raadioamatööride foorumeid ja veebisaite. Samuti võid vaadata online-videoid, mis õpetavad sulle, kuidas oma raadioseadmeid kasutada. Samuti on olemas erinevaid raadioamatööridele mõeldud raamatuid, mida saad lugeda ja uusi oskusi ning teadmisi omandada. Kui oled aga raadiotehnikas tugev, on loomulikult tervitatav ka osa enda plaanitavast aparatuurist lausa ise kokku panna!

Liitumine raadioamatööride klubide ja organisatsioonidega

Raadioamatööride kogukond on täis erinevaid klubisid ja organisatsioone. Liitumine nendega annab sulle juurdepääsu paljudele ressurssidele ja võimalustele. Näiteks võib klubide ja organisatsioonidega liitumine anda sulle juurdepääsu eksami ettevalmistuskursustele, üritustele ja võistlustele. Kohalik raadioamatööride klubi võib olla ka hea koht, kus saad tutvuda teiste hobikaaslastega ja saada nõuandeid oma raadioamatööriks saamise teekonnal. Iga Eesti raadioamatöör võiks olla ka Eesti Raadioamatööride Ühingu liige, ühing on just see katus-organisatsioon, mille kaudu meie hobi Eestis toimib.

Osalemine võistlustel ja üritustel

Raadioamatööride kogukond (Eestis siis ERAÜ) korraldab ka erinevaid võistlusi ja üritusi. Osalemine neil võib olla suurepärane võimalus oma oskuste parandamiseks ja teiste raadioamatööridega vahetuks suhtlemiseks. Võistlustel osalemine võib olla veidi väljakutsuv, kuid see annab sulle võimaluse oma oskusi testida ja end võrrelda teiste amatööridega. Lisaks annab see sulle ka võimaluse tutvuda teiste hobikaaslastega ning saada nõuandeid oma raadioamatööriks saamise teekonnal. Eestis on suuremateks üleriigilisteks üritusteks suvine kokkutulek ning talvine seminar (talvepäev) - mõlemad pikkade traditsioonidega ning väga heaks kohaks, kus sulanduda siinsesse raadioamatööride perre.

Kokkuvõte

Raadioamatörism on hobi, mis pakub palju põnevust, avastamis- ja suhtlemisrõõmu. Nii et kui soovid saada raadioamatööriks, peaksid alustama litsentsi taotlemisest ja eksami ettevalmistamisest. Seejärel peaksid valima oma esimese aparaadi ja seadistama oma raadiojaama. Liitumine kohaliku raadioamatööride klubiga (kui selline on olemas) ja järgmisena ka ERAÜ-ga aitab sul oma oskusi parandada ja tutvuda teiste raadioamatööridega. Osalemine võistlustel ja üritustel annab sulle aga võimaluse oma oskusi testida ning arendada ja saada meie kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks. Oluline on meeles pidada, et raadioamatörism on hobi, mille eesmärk on lõbu ja õppimine. Nii et võta aega ja naudi oma raadioamatööriks saamise teekonda!

Head pealehakkamist!

Riho, ES7AAZ

Raadioamatööri ABC

Küsimused enne alustamist:

alt

Mis on raadioamatörism? Vaata siit ja/või tutvu selle hobi ülevaatega siin!
Kuidas saada raadioamatööriks? Vaata siit
Kellega ühendust võtta, kui tahan sidepidamist õppida? Piirkondlikke kontakte vaata siit , alati võid pöörduda ERAÜ juhatuse poole - vt infot siit!
Kuidas saab teha raadioamatööri eksamit? Tutvu esmase infoga siin!
Kust saada õppematerjale? Alustuseks sobib hästi alltoodud teatmik!

Algaja raadioamatööri teatmik

Teatmikust saab algajale töö alustamiseks vajalikud teadmised.

Salvestage pakitud faili lahtipakkimisel saadud failid kettale. PDF-fail on mugavam printimiseks, Wordi doc-faili saab vajadusel ise muudatusi teha.

Jüri Ruudu, ES5JR-i poolt Tartu Ülikoolis loetud loengutega raadioamatörismist saad tutvuda siin!

Head eestikeelset materjali valdkonnaga tutvumiseks on leida ka Mati Russi, ES2RDX koduleheküljelt - vt siin!

Põhjaliku ülevaate raadioamatööride sidepidamise protseduuridest ning eetikast raadioeetris saab alljärgnevalt kodulehelt:

http://www.arrl.org/files/file/DXCC/Eth-operating-EN-ARRL-CORR-JAN-2011.pdf

Toreda ning humoorika ülevaate raadiolambi ehitusest saab alltoodud videolõigust, kus näidatakse, kuidas ise ehitada trioodi.

Vaata seda videot siit!

Kuidas iseseisvalt morset õppida?

Kuigi kaasajal on tekkinud terve rida moodsaid digitaalseid sideliike ja tundub, et morse oskused ei kuulu enam raadioamatööri kohustusliku "pagasi" hulka, tuleb siiski tõdeda, et ilma morset (või "telegraafi", nagu seda samuti kutsutakse) valdamata ei ole sa siiski päris täisväärtuslik raadioamatöör. Just morsetähestiku abil sidepidamisest on ju meie hobi alguse saanud ning tihti võib osutuda,et morse (koos selle "superarvutiga", mida nimetatakse ajuks) ongi ainus tööliik, millega õnnestub antud tingimustes reaalselt ka teateid vahetada. Muidugi on morse kasutamine jätkuvalt oluline osa raadioamatörismi sportlikust küljest - seda nii suurte rahvusvaheliste võistluste näol eetris kui ka nt kiirusvastuvõtu (HST, high speed telegraphy) võistluste näol kusagil klassiruumis või isegi interneti vahendusel! Kui aga minna kõrgematele sagedustele, st ULL valdkonda, siis tuleb samuti märkida, et vaatamata WSJT tehnoloogia arengule on morsel ikkagi väga oluline koht nii Kuu kaudu (EME) sidepidamises kui ka erinevatel eksperimentidel ülikõrgetel sagedustel - sest "oma kõrvaga kuulmine" on midagi, mis teeb raadiosidest siiski "päriselt toimunud kontakti"...

Niisiis, üks õige raadioamatöör peaks oskama ka morsetähestikku ja nn "piuksu" abil sõnumeid vahetada! Paraku ei sünni meist keegi juba valmis radistina, seega, antud oskus tuleb omandada. Kuidas seda õppida, kust alustada? Vanemad amatöörid mäletavad veel neid aegu, kus ALMAVÜ raadioklubide juures korraldati vastavaid kursusi - kindlasti ongi kogenud "telegrafisti" juures ja kaasabil selle oskuse omandamisega kõige lihtsam algust teha. Aga kui selliseid kursusi enam ei korraldata või oleksid need tänastes oludes liiga kallid? Kuna nagunii on individuaalsel tööl ja harjutamisel morse õpingute juures ülitähtis roll, siis on maailmas koos arvutite võidukäiguga levinud ka erinevad treeningprogrammid, mida iseõppija saab edukalt kasutada. Kui seda teemat nt Google'i abil internetis sirvida, leiate suure hulga erinevaid metoodikaid ning õppeprogramme - ka nendes oleks algajal esialgu väga keeruline orienteeruda.

Pakume siinkohal aga välja Koch'i meetodi, kus õppimine algab normaalsel saatekiirusel ja järk-järgult lisatakse materjalile tähti-numbreid juurde.

Tutvu meetodiga:

http://www.hfradio.org/koch_1.html
http://www.qsl.net/n1irz/finley.morse.html

Treeningprogrammiks soovitame aga alltoodud vabavara:

A Morse Trainer using the Koch method (g4fon.net)
http://lcwo.net/

Lisaks väga hea contest simulator MorseRunner, mida on võimalik leida siit

Head õppimist ja kuulmiseni CW-s! :))

Diplom "Estonia"

1. Diplom „ESTONIA” on Eesti Raadioamatööride Ühingu (ERAÜ) ametlik ja tasuline väljaanne. Diplomit võivad taotleda kõik raadioamatöörid, kes on täitnud vastavad nõuded, diplomi tingimused Eesti ja välismaa raadioamatööridele on erinevad.

2. Diplomi taotlemise alus.

2.1. Diplomi taotlemise aluseks on alates 1.jaanuarist 1990 peetud kahepoolsete raadiosidede eest kogutud arvestuslikud sidepunktid Eestis paiknevate amatöör-raadiojaamadega nende poolt kasutatud erinevate ES-kutsungite läbi.

2.2. Iga kahepoolne raadioside erineva tavakorras välja antud ES-kutsungiga annab diplomi taotlejale ühe arvestuspunkti. Erinevateks kutsungiteks loetakse antud juhul nt. ES1ZA, ES1ZA/2, ES1/OH2XX, ES2/OH2XX jne.

2.3. Iga kahepoolne raadioside ERAÜ ühiskasutusega amatöör-raadiojaamadega, mille kutsungite eesliited on seeriast ES9 ja suvalise erikutsungiga ühiskasutusega amatöör-raadiojaamadega (nt ES85, ES5JOTA jm.), annavad diplomi taotlejale kaks arvestuspunkti.

3. Diplomi klassid, põhinõuded ja nende täitmise tingimused.

3.1. Sõltuvalt kasutatud sagedusalast on diplomi taotlemine vōimalik klassides „HF”, „SIX”, „FOUR”, „VHF”, „UHF”, „SHF” ja „SAT”. Diplomi kōik klassid on võrdväärsed.

3.2. Diplomi nõuete täitmiseks selle erinevates klassides on taotlejal vajalik koguda arvestuspunkte sidede eest erinevate kutsungitega ES-raadiojaamadega järgmistel tingimustel:

„HF” - 100 arvestuspunkti sidede eest lühilainetel kõigist Eesti maakondadest ja Tallinna linnast;

„SIX” - 50 arvestuspunkti sidede eest 6m lainealal vähemalt 10-st erinevast WWL ruudust Eestis;

„FOUR” – 25 arvestuspunkti sidede eest 4m lainealal;

„VHF” – 50 arvestuspunkti sidede eest 2m lainealal vähemalt 10-st erinevast WWL ruudust Eestis;

„UHF” – 25 arvestuspunkti sidede eest 70cm lainealal vähemalt 8-st erinevast WWL ruudust Eestis;

„SHF” – 25 arvestuspunkti sidede eest 23cm või lühematel lainealadel vähemalt 5-st erinevast WWL ruudust Eestis;

„SAT” - 10 arvestuspunkti sidede eest suvalise satelliit-vahendusjaama kaudu.

Märkused:

1. Puuduvat maakonda asendab mistahes kutsung seeriast ES9A...ES9Z ja ES9HQ;

2. Antud diplomi mõistes on WWL suure ruudu neljakohane tähis (nt KO19, KO29 jne).

3. Klassis „SHF” loetakse sama kutsung erinevatel SHF-lainealadel (1G3, 2G3, 5G6 ja 10G) arvestuspunkti(de) vääriliseks korduvalt igal lainealal.

4. Diplomi taotlemise muud tingimused.

4.1. Diplomi taotlejale arvestatakse ainult need sided, mis tal on peetud ühte ja sama kutsungit (ja samast kutsungipiirkonnast) kasutades klassis „HF” vōi samast WWL ruudust klassides „SIX”, „FOUR”, „VHF”, „UHF” ning „SHF”.

4.2. Liikuva raadiojaama põhikutsung liitega /M või /P loetakse samaväärseks alalise kutsungiga loajärgses või liitkutsungiga ajutises kutsungipiirkonnas ja täiendavaid punkte ei anna.

Näide: ES1ZA/P = ES1ZA, ES1ZA/3/M = ES1ZA/3 jne.

4.3. Diplomi taotlemine ühele ja samale isikule erinevate kutsungite all ei ole piiratud.

5. Diplomi väljaandmise kord.

5.1. Diplomi esmataotlusel, sõltumata diplomi klassist, antakse välja põhidiplom.

5.2. Diplomi väljaandmise numeratsioon määratakse kiri- või e-postiga saabunud taotluste postitamise ajalises järjestuses.

5.3. Põhidiplomi üldine järjestus on Eesti ja välismaa raadioamatööridele ühine. Järjestus diplomi klassides on eraldi ja see on täiendavalt märgitud diplomile eraldi kirjega vastavalt „ES”, „EU” ja „DX” koos järjestusega antud klassis.

Näide: #101, ES-HF#15; #102, EU-VHF#9, #103, DX-SIX#3 jne.

5.4. Iga 100 täiendava arvestuspunkti saavutamisel klassis „HF“ antakse taotlejale sellekohase avalduse alusel vastava erimärgistusega uus diplom, kokku 1000 või rohkema arvestuspunkti kogumisel aga spetsiaalselt kujundatud seinaplaat.

5.5. Iga 50 täiendava arvestuspunkti saavutamisel klassides „SIX” ja „VHF” antakse taotlejale sellekohase avalduse alusel vastava erimärgistusega uus diplom.

5.6. Iga 25 täiendava arvestuspunkti saavutamisel klassides „FOUR”, „UHF” ja „SHF” ning 15 täiendava arvestuspunkti saavutamisel klassis „SAT” , antakse taotlejale tema soovil samuti vastava erimärgistusega uus diplom.

5.6. Diplomi saamiseks esitab taotleja:

5.6.1. avalduse kiri- või e-postiga oma isikuandmetega (ees- ja perekonnanimi, täielik posti-

aadress, raadiojaama asukoht diplomi nõuete täitmisel), märkides sellel ka taotletava

diplomi klassi.

5.6.2. peetud arvestuslike kahepoolsete sidede tähestikulise loetelu kutsungi eesliidete

tõusvas järjestuses ja ära märkides nende sidede arvestuspunktid. Diplomi tingimustes

nõutud erinevad maakonnad või WWL ruudud märgitakse loetelus vaid ühekordselt.

QSL-kaartide esitamine peetud sidede kohta ei ole nõutav.

5.6.3. kviitungi koopia diplomi eest tasumise kohta.

6. Diplomi eest tasumine.

6.1. Põhidiplomi ja iga täiendava diplomi maksumuseks on Eesti raadioamatööridele 5 EUR-i (sisaldab ka siseriiklikke postikulusid ja ümbrikku).

6.2. Seinaplaadi (1000+ punkti) maksumuseks on 20 EUR-i (ei sisalda pakendamis- ja postituskulusid). Esimesed kolm seinaplaati on ERAÜ väljastanud nende taotlejatele antud saavutuse tunnustuseks tasuta.

6.3. Tasumine diplomi eest toimub pangaülekandega ERAÜ arveldusarvele. Ülekande tegemisel tuleb tingimata märkida kviitungile või internetipangas makse selgituse reale diplomi taotleja kutsung ja soovitud diplomi klass.

6.4. Diplomi taotlus tuleb saata kas tähitud postiga aadressil:

ERAÜ (Diplom "ESTONIA")

p/k 80, Rävala pst 8-111B, 10143 Tallinn

või e-postiga aadressil:

Villi Vilepill, ES3VI

Estonia Award manager