Raadioamatööri eksam
Raadioamatööriks saamiseks sooritatakse eksam. Eksami tegemise või eelneva konsultatsiooni soovist kirjuta e-posti aadressile - nii saame sind suunata õige komisjoni juurde, leppida kokku edasised tegevused, ajakava jmt. Info Tallinnas toimuvate eksamite kohta on leitav ka kodulehe rubriigist "Teated ja uudised".
Vaata eksamikomisjonide infot siin!
Kui Te olete päris algaja ja pole koolis veel füüsikakursuseni jõudnud, on kõige jõukohasem D-kvalifikatsiooniklassi raadioamatööri eksam, mille teoreetilse osa küsimused leiab siit. Eksami teoreetilise osa sooritamiseks on vaja vastata õigesti 15-le küsimusele 20-st, vastustest on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige. Praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada FM-ultralühilaineside.
Edasijõudnute jaoks sobib B-kvalifikatsiooniklassi raadioamatööri eksam, mille küsimused leiab siit. Eksami teoreetilise osa sooritamiseks on vaja vastata õigesti 30-le küsimusele 40-st, vastustest on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige. Praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada SSB-lühilaineside.
Kõige kõrgem, A- kvalifikatsiooniklass, mille küsimused leiab siit, eeldab lisaks headele raadiotehnilistele teadmistele ka telegraafioskust. Eksami teoreetilise osa sooritamiseks on vaja vastata õigesti 40-le küsimusele 50-st, vastustest on antud neli varianti, millest ainult üks on õige. Praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada telegraafiside.
Näpunäiteid eksamiks
- Õppimise motiveerimiseks võtke ühendust kvalifikatsioonikomisjoni liikmetega ja leppige kokku eksamiaeg.
- Hakake eksamiks valmistuma varakult. Püüdke materjalidega tutvuda vähehaaval, pigem mitme nädala jooksul paar tundi päevas, kui ühekorraga 16 tunni jooksul.
- Kui Teil eksamiks valmistudes jääb mingi valdkond ebaselgeks, ärge kartke teistelt raadioamatööridelt küsida.
- Eksamil lubatud valemitekogu võite eksamiküsimusi silmas pidades endale ise koostada ja printida: valemi järgi vastuse arvutamine on tunduvalt kasulikum kui näiteks vastusevariandi “11,9” meelespidamine.
- Kui Te eksamil ei tea mingi küsimuse vastust, ärge jääge selle üle pikemalt juurdlema, vaid vastake kõigepealt teistele küsimustele. Kui mõni küsimus jääbki vastamata, ei juhtu midagi hullu: veerand küsimustest võib olla valesti vastatud.
- Kui Teile tundub, et Te ei tea õiget vastust väga paljudele küsimustele, jääb võimalus vastata huupi: kolmandikul juhtudel peaksite niimoodi valima õige vastuse.
- Eksami praktilise osaks valmistumisel konsulteerige eelnevalt mõne raadioklubiga või eksamikomisjoniga: tõenäoliselt leiate koos variandi, mis tagab eksami edukaks sooritamiseks vajalikud oskused.
Kirjandus
- Karl Kallemaa ja Georg Rajasaar, "Lühilaineamatööri teatmik", 1949
- Arnold Isotamm, "Raadioamatööri käsiraamat", 1950 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- Arnold Isotamm, "Raadiovastuvõtuseadmed", 1968 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- Teolan Tomson ja Heiki Kallas, "Raadioamatööri teatmik", 1982 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- Boriss Stepanov, "Справочник коротковолновика", 1974, 1986, 1997 (Tartu raamatukogud)
- Keskkooli füüsikaõpikud
- Karl Rothammel DM2ABK "Antennenbuch", 1975 ja hiljem (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- ARRL Handbook 1970 - 2007 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- RSGB Handbook 1970 - 2007
- ES QTC kõik numbrid
- Ajakiri Radio (venekeelne)
- Eduard Alt, Eduard Jakoobi, "Raadiokorrastaja käsiraamat", 1960 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- Rein Võrk, Vahur Mägi, "Elektrotehnika", 1989
- Lembit Abo, "Raadioseadmete üksikosad", 1981
- Lembit Abo, "Raadiolülitused", 1990
- Jüri Ruut, "Noore raadioamatööri teatmik", 2006
- Jüri Ruut, Videoloengud Tartu Ülikoolis, 2008