Eesti 
English
2023
- 2024 - Kokkuvõte | UBN
- 2023 - Kokkuvõte | UBN
- 2022 - Kokkuvõte | UBN
- 2021 - Kokkuvõte | UBN
- 2020 - Kokkuvõte | UBN
- 2019 - Kokkuvõte | UBN
- 2018 - Kokkuvõte | UBN
- 2017 - Kokkuvõte | UBN
- 2016 - Kokkuvõte | UBN
- 2015 - Kokkuvõte | UBN
- 2014 - Kokkuvõte |
- 2013 - Kokkuvõte |
- 2012 - Kokkuvõte | UBN | Kommentaarid
- 2011 - Kokkuvõte | UBN | Kommentaarid
- 2010 - Kokkuvõte |
- 2009 - Kokkuvõte |
- 2008 - Kokkuvõte |
- 2007 - Kokkuvõte |
Eesti kuulub IARU I regiooni, mille tegemiste kohta saab teavet IARU R1 ametlikult lehelt, aga ka Facebookist ja Twitterist.
IARU kodulehel on toodud ka rahvuslike raadioamatööride organisatsioonide kontaktid, viited nende kodulehtedele jm. Allpool esitame valiku meie hobikaaslaste sõsarorganisatsioonide kodulehtedest, kust võite leida nii mõndagi lugemisväärset.
ARRL (USA)
RSGB (Suurbritannia)
DARC (Saksamaa)
SRR (Venemaa)
SRAL (Soome)
LRAL (Läti)
LRMD (Leedu)
UARL (Ukraina)
WWFF-il kodulehelt on hõlbus vaadata ka maade kaupa kaitsealade registrit: http://wwff.co/directory/ - tasub kindlasti tutvuda! Juhime tähelepanu, et WWFF-i kodulehel on loodud ka mugav diplomite taotlemise süsteem jaamade üleslaetud logide baasil, seega ei ole tarvis eraldi saata kaarte, saate täita/märkida vajalikud sided ning esitada diplomitele taotlusi elektroonselt.
Tutvu juhistega ESFF kaitsealade aktiveerimisel ning muu kasulikuga WWFF tööks siin!
ESFF kaitsealade paiknemist Google'i kaardil saab näha siin:
ESFF kaitsealade kohta saada olev statistiline info paikneb siin:
http://tinyurl.com/esffdatabase
Juhendit kaitseala piiride/asukoha määramiseks vaata siin!
ESFF piirkondade loetelu on järgmine:
ESFF-0001 Karula
ESFF-0002 Lahemaa
ESFF-0003 Matsalu
ESFF-0004 Soomaa
ESFF-0005 Vilsandi
ESFF-0006 Puhatu (deleted)
ESFF-0007 Muraka (deleted)
ESFF-0008 Aseri
ESFF-0009 Sirtsi
ESFF-0010 Vaivara Mka, Tornimäe Skv.
ESFF-0011 Päite
ESFF-0012 Paadenurme Lka, Punasoo Skv.
ESFF-0013 Narva jõe kanjoni
ESFF-0014 Aegna
ESFF-0015 Abruka
ESFF-0016 Aegviidu
ESFF-0017 Agusalu (deleted)
ESFF-0018 Ahja
ESFF-0019 Aidu
ESFF-0020 Akste
ESFF-0021 Alajõe
ESFF-0022 Alam-Pedja
ESFF-0023 Alatskivi
ESFF-0024 Alema
ESFF-0025 Allirahu
ESFF-0026 Alva-Kärsu
ESFF-0027 Andressaare
ESFF-0028 Angasilla
ESFF-0029 Ainja
ESFF-0030 Ardu
ESFF-0031 Atsalama
ESFF-0032 Avaste
ESFF-0033 Avijõe
ESFF-0034 Ebavere
ESFF-0035 Edise
ESFF-0036 Einbi
ESFF-0037 Endla
ESFF-0038 Esna
ESFF-0039 Haanja
ESFF-0040 Haapsi
ESFF-0041 Haavakannu
ESFF-0042 Haavassoo
ESFF-0043 Hauka
ESFF-0044 Loodi looduspark
ESFF-0045 Hiiumaa laidude maastikukaitseala
ESFF-0046 Hino
ESFF-0047 Hintsiko
ESFF-0048 Hurda
ESFF-0049 Iidva
ESFF-0050 Jalase
ESFF-0051 Jalgsema
ESFF-0052 Jausa
ESFF-0053 Jõuga (deleted)
ESFF-0054 Jägala
ESFF-0055 Jäola
ESFF-0056 Järveoja
ESFF-0057 Järvevälja
ESFF-0058 Kaarma
ESFF-0059 Kaarmise
ESFF-0060 Kaasiku
ESFF-0061 Kaasjärve
ESFF-0062 Kaberla
ESFF-0063 Kabli
ESFF-0064 Kahvena
ESFF-0065 Kaisma
ESFF-0066 Kakulaane
ESFF-0067 Kalita
ESFF-0068 Kallaste
ESFF-0069 Kanaküla
ESFF-0070 Kareda
ESFF-0071 Karida
ESFF-0072 Karinõmme
ESFF-0073 Kariste järve
ESFF-0074 Karistu (deleted)
ESFF-0075 Karste
ESFF-0076 Kastna
ESFF-0077 Kauksi
ESFF-0078 Kaunispe
ESFF-0079 Kihnu
ESFF-0080 Kiigumõisa
ESFF-0081 Kikepera
ESFF-0082 Kingli
ESFF-0083 Kirikumäe
ESFF-0084 Kirmsi
ESFF-0085 Kiviaru
ESFF-0086 Kivikupitsa
ESFF-0087 Kiviloo
ESFF-0088 Klaasrahu
ESFF-0089 Kohatu
ESFF-0090 Koigi
ESFF-0091 Kolga lahe
ESFF-0092 Lauaru
ESFF-0093 Kooraste Kõvvõrjärve
ESFF-0094 Koorküla
ESFF-0095 Kosemäe
ESFF-0096 Kostivere
ESFF-0097 Kotlandi
ESFF-0098 Krassi
ESFF-0099 Krüüdneri
ESFF-0100 Kubija järve
ESFF-0101 Kudjape
ESFF-0102 Kuiaru
ESFF-0103 Kuivajõe
ESFF-0104 Kuke-Kiili
ESFF-0105 Kullamäe
ESFF-0106 Kura kurgu hoiuala
ESFF-0107 Kurematsi
ESFF-0108 Kurese
ESFF-0109 Kurimetsa
ESFF-0110 Kurisoo
ESFF-0111 Kurtna (deleted)
ESFF-0112 Kurtna-Vilivere
ESFF-0113 Kuusiku
ESFF-0114 Kõnnumaa Maastikukaitseala
ESFF-0115 Kõpu Looduskaitseala
ESFF-0116 Kõrissoo
ESFF-0117 Kõrvemaa
ESFF-0118 Kämbla
ESFF-0119 Kärevere
ESFF-0120 Kääpa
ESFF-0121 Küdema
ESFF-0122 Laasu
ESFF-0123 Lahepera
ESFF-0124 Laho
ESFF-0125 Laiksaare
ESFF-0126 Laiküla
ESFF-0127 Lambahanna järve
ESFF-0128 Lannasmaa
ESFF-0129 Lao
ESFF-0130 Lasila
ESFF-0131 Laukesoo
ESFF-0132 Laulasmaa
ESFF-0133 Laulaste
ESFF-0134 Lavassaare
ESFF-0135 Leigri
ESFF-0136 Lemmejõe
ESFF-0137 Lepakose
ESFF-0138 Leppoja
ESFF-0139 Letipea
ESFF-0140 Lihula
ESFF-0141 Liiva-Putla
ESFF-0142 Lindmetsa
ESFF-0143 Linnumängu
ESFF-0144 Linnuraba
ESFF-0145 Loobu jõe
ESFF-0146 Loode-Peipsi
ESFF-0147 Luusika
ESFF-0148 Lüsingu
ESFF-0149 Mahtra
ESFF-0150 Majori järve
ESFF-0151 Maruori (deleted)
ESFF-0152 Meelva
ESFF-0153 Meenikunno
ESFF-0154 Kisejärve
ESFF-0155 Mustjärve raba
ESFF-0156 Mõisamõtsa
ESFF-0157 Mäetaguse (deleted)
ESFF-0158 Neeruti
ESFF-0159 Nigula
ESFF-0160 Niitvälja
ESFF-0161 Nõva Looduskaitseala
ESFF-0162 Ohepalu
ESFF-0163 Ontika Maastikukaitseala
ESFF-0164 Orajõe
ESFF-0165 Orkjärve
ESFF-0166 Otepää
ESFF-0167 Otiküla
ESFF-0168 Paadrema
ESFF-0169 Paasta (deleted)
ESFF-0170 Padakõrve
ESFF-0171 Padaoru
ESFF-0172 Pae
ESFF-0173 Paganamaa
ESFF-0174 Paope loo
ESFF-0175 Parika
ESFF-0176 Parmu
ESFF-0177 Paunküla
ESFF-0178 Suure-Kambja Mõisa Park
ESFF-0179 Peetri jõe
ESFF-0180 Peramaa
ESFF-0181 Pihla-Kurisu
ESFF-0182 Piiumetsa
ESFF-0183 Pikre järve
ESFF-0184 Pilkuse
ESFF-0185 Pirita
ESFF-0186 Porkuni Mka, Porkuni Pv.
ESFF-0187 Prangli
ESFF-0188 Pullijärve
ESFF-0189 Pihla-Kaibaldi
ESFF-0190 Põhja-Kõrvemaa
ESFF-0191 Pähklisaare
ESFF-0192 Pärnu
ESFF-0193 Oru Pargi Maastikukaitseala
ESFF-0194 Püümetsa
ESFF-0195 Rabivere
ESFF-0196 Raespa
ESFF-0197 Rahaaugu
ESFF-0198 Rahumäe
ESFF-0199 Rannamõisa
ESFF-0200 Rebasmäe
ESFF-0201 Reiu jõe
ESFF-0202 Ridaküla
ESFF-0203 Riksu ranniku
ESFF-0204 Rubina
ESFF-0205 Räpina
ESFF-0206 Saarjõe
ESFF-0207 Sadrametsa
ESFF-0208 Sahmeni
ESFF-0209 Salla
ESFF-0210 Saunametsa
ESFF-0211 Seljamäe
ESFF-0212 Sepaste
ESFF-0213 Raudna (deleted)
ESFF-0214 Siniküla
ESFF-0215 Smolnitsa (deleted)
ESFF-0216 Vasula pärnaallee
ESFF-0217 Struuga (deleted)
ESFF-0218 Suurekivi
ESFF-0219 Sõmeri
ESFF-0220 Tagula
ESFF-0221 Tatra
ESFF-0222 Timmase
ESFF-0223 Toolse
ESFF-0224 Tooni
ESFF-0225 Tudusoo
ESFF-0226 Tuhu
ESFF-0227 Türisalu
ESFF-0228 Ubari
ESFF-0229 Udria
ESFF-0230 Uhtju
ESFF-0231 Uhtjärve
ESFF-0232 Uljaste
ESFF-0233 Luiste
ESFF-0234 Vagula järve
ESFF-0235 Vahenurme
ESFF-0236 Vaindloo
ESFF-0237 Valgeranna
ESFF-0238 Valkla klindi
ESFF-0239 Vansi
ESFF-0240 Elva
ESFF-0241 Varangu
ESFF-0242 Varbla
ESFF-0243 Vasalemma
ESFF-0244 Viitna
ESFF-0245 Viivikonna
ESFF-0246 Viljandi
ESFF-0247 Virosi
ESFF-0248 Vooremaa
ESFF-0249 Võhandu jõe ürgorg
ESFF-0250 Võlumäe-Linnamäe
ESFF-0251 Võrtsjärve
ESFF-0252 Värska
ESFF-0253 Vääna jõe
ESFF-0254 Õru
ESFF-0255 Äntu
ESFF-0256 Keri (deleted)
ESFF-0257 Mohni
ESFF-0258 Ruhnu
ESFF-0259 Sorgu
ESFF-0260 Vilsandi RP, Vilsandi pv.
ESFF-0261 Sörve (deleted)
ESFF-0262 Kiipsaare
ESFF-0263 Vormsi
ESFF-0264 Osmussaare
ESFF-0265 Tahkuna
ESFF-0266 Kaavi Saaremaa (deleted)
ESFF-0267 Kõpu Hiiumaa (deleted)
ESFF-0268 Pakri
ESFF-0269 Narva Pimeaed
ESFF-0270 Aela
ESFF-0271 Leidissoo
ESFF-0272 Läänemaa Suursoo
ESFF-0273 Manija
ESFF-0274 Mõrdama
ESFF-0275 Mukri
ESFF-0276 Mäealuse
ESFF-0277 Naissaare
ESFF-0278 Paljassaare
ESFF-0279 Peipsiveere
ESFF-0280 Rehatse
ESFF-0281 Rohuneeme
ESFF-0282 Silma
ESFF-0283 Suurupi
ESFF-0284 Taarikõnnu
ESFF-0285 Tõrasoo
ESFF-0286 Valgjärve
ESFF-0287 Vääna MKA
ESFF-0288 Ehmja-Turvalepa
ESFF-0289 Kadrioru Park
ESFF-0290 Keibu-Ristna Hoiuala
ESFF-0291 Lümandu
ESFF-0292 Mahu-Rannametsa
ESFF-0293 Marimetsa LKA
ESFF-0294 Nedrema
ESFF-0295 Nõmme raba
ESFF-0296 Nätsi-Võlla
ESFF-0297 Paraspõllu
ESFF-0298 Prandi
ESFF-0299 Ropka-Ihaste
ESFF-0300 Ruila
ESFF-0301 Sookuninga
ESFF-0302 Türi MKA
ESFF-0303 Uulu-Võiste
ESFF-0304 Vaskjõe LKA
ESFF-0305 Väätsa
ESFF-0306 Ülgase
ESFF-0307 Ülgase-Saviranna hoiuala
ESFF-0308 Mullutu-Loode hoiuala
ESFF-0309 Kaugatoma-Lõu MKA
ESFF-0310 Vesitükimaa hoiuala
ESFF-0311 Kübassaare MKA
ESFF-0312 Nõmmküla hoiuala
ESFF-0313 Navesti MKA
ESFF-0314 Õisu MKA
ESFF-0315 Teringi MKA
ESFF-0316 Tündre
ESFF-0317 Nässuma houiala
ESFF-0318 Alutaguse Rahvuspark
ESFF-0319 Kõrgessaare-Mudaste hoiuala
ESFF-0320 Ubarimetsa looduskaitseala
ESFF-0321 Valdeku parkmets
ESFF-0322 Pääsküla raba
ESFF-0323 Saue tammik
ESFF-0324 Suure-Aru looduskaitseala
ESFF-0325 Vardi looduskaitseala
ESFF-0326 Varbola vanad rannamoodustised; Varbola pinnavormide kaitseala
ESFF-0327 Märjamaa looduskaitseala
ESFF-0328 Märjamaa järtade maastikukaitseala
ESFF-0329 Selja-Põdra hoiuala
ESFF-0330 Soontaga looduskaitseala
ESFF-0331 Võilaiu hoiuala
ESFF-0332 Väikese väina hoiuala
ESFF-0333 Mõdriku-Roela maastikukaitseala
ESFF-0334 Arupealse hoiuala
ESFF-0335 Kiviõli looduskaitseala
ESFF-0336 Tarakvere looduskaitseala
ESFF-0337 Maapaju looduskaitseala
ESFF-0338 Vahtrepa maastikukaitseala
ESFF-0339 Tihu looduskaitseala
ESFF-0340 Luidja maastikukaitseala
ESFF-0341 Valgejärve maastikukaitseala
ESFF-0342 Nabala-Tuhala looduskaitseala
ESFF-0343 Harku mõisa park
ESFF-0344 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala
ESFF-0345 Lehmja tammik
ESFF-0346 Karala-Pilguse hoiuala
ESFF-0347 Viidumäe looduskaitseala
ESFF-0348 Järise hoiuala
ESFF-0349 Tõstamaa
ESFF-0350 Lindi looduskaitseala
ESFF-0351 Lehtsaare looduskaitseala
ESFF-0352 Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala
ESFF-0353 Krillimäe maastikukaitseala
ESFF-0354 Viimsi mõisa park
ESFF-0355 Toompark
ESFF-0356 Parkide kompleks (Harjumäe park, Hirvepark, Lindamäe park)
ESFF-0357 Anne looduskaitseala
ESFF-0358 Toomemäe park
ESFF-0359 Pärnu rannaniidu looduskaitseala
ESFF-0360 Niidu maastikukaitseala
ESFF-0361 Varesemägede maastikukaitseala
Raadioamatööriks saamiseks sooritatakse eksam. Eksami tegemise või eelneva konsultatsiooni soovist kirjuta e-posti aadressile - nii saame sind suunata õige komisjoni juurde, leppida kokku edasised tegevused, ajakava jmt. Info Tallinnas toimuvate eksamite kohta on leitav ka kodulehe rubriigist "Teated ja uudised".
Vaata eksamikomisjonide infot siin!
Kui Te olete päris algaja ja pole koolis veel füüsikakursuseni jõudnud, on kõige jõukohasem D-kvalifikatsiooniklassi raadioamatööri eksam, mille teoreetilse osa küsimused leiab siit. Eksami teoreetilise osa sooritamiseks on vaja vastata õigesti 15-le küsimusele 20-st, vastustest on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige. Praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada FM-ultralühilaineside.
Edasijõudnute jaoks sobib B-kvalifikatsiooniklassi raadioamatööri eksam, mille küsimused leiab siit. Eksami teoreetilise osa sooritamiseks on vaja vastata õigesti 30-le küsimusele 40-st, vastustest on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige. Praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada SSB-lühilaineside.
Kõige kõrgem, A- kvalifikatsiooniklass, mille küsimused leiab siit, eeldab lisaks headele raadiotehnilistele teadmistele ka telegraafioskust. Eksami teoreetilise osa sooritamiseks on vaja vastata õigesti 40-le küsimusele 50-st, vastustest on antud neli varianti, millest ainult üks on õige. Praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada telegraafiside.
Näpunäiteid eksamiks
- Õppimise motiveerimiseks võtke ühendust kvalifikatsioonikomisjoni liikmetega ja leppige kokku eksamiaeg.
- Hakake eksamiks valmistuma varakult. Püüdke materjalidega tutvuda vähehaaval, pigem mitme nädala jooksul paar tundi päevas, kui ühekorraga 16 tunni jooksul.
- Kui Teil eksamiks valmistudes jääb mingi valdkond ebaselgeks, ärge kartke teistelt raadioamatööridelt küsida.
- Eksamil lubatud valemitekogu võite eksamiküsimusi silmas pidades endale ise koostada ja printida: valemi järgi vastuse arvutamine on tunduvalt kasulikum kui näiteks vastusevariandi “11,9” meelespidamine.
- Kui Te eksamil ei tea mingi küsimuse vastust, ärge jääge selle üle pikemalt juurdlema, vaid vastake kõigepealt teistele küsimustele. Kui mõni küsimus jääbki vastamata, ei juhtu midagi hullu: veerand küsimustest võib olla valesti vastatud.
- Kui Teile tundub, et Te ei tea õiget vastust väga paljudele küsimustele, jääb võimalus vastata huupi: kolmandikul juhtudel peaksite niimoodi valima õige vastuse.
- Eksami praktilise osaks valmistumisel konsulteerige eelnevalt mõne raadioklubiga või eksamikomisjoniga: tõenäoliselt leiate koos variandi, mis tagab eksami edukaks sooritamiseks vajalikud oskused.
Kirjandus
- Karl Kallemaa ja Georg Rajasaar, "Lühilaineamatööri teatmik", 1949
- Arnold Isotamm, "Raadioamatööri käsiraamat", 1950 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- Arnold Isotamm, "Raadiovastuvõtuseadmed", 1968 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- Teolan Tomson ja Heiki Kallas, "Raadioamatööri teatmik", 1982 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- Boriss Stepanov, "Справочник коротковолновика", 1974, 1986, 1997 (Tartu raamatukogud)
- Keskkooli füüsikaõpikud
- Karl Rothammel DM2ABK "Antennenbuch", 1975 ja hiljem (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- ARRL Handbook 1970 - 2007 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- RSGB Handbook 1970 - 2007
- ES QTC kõik numbrid
- Ajakiri Radio (venekeelne)
- Eduard Alt, Eduard Jakoobi, "Raadiokorrastaja käsiraamat", 1960 (Tallinna raamatukogud | Tartu raamatukogud)
- Rein Võrk, Vahur Mägi, "Elektrotehnika", 1989
- Lembit Abo, "Raadioseadmete üksikosad", 1981
- Lembit Abo, "Raadiolülitused", 1990
- Jüri Ruut, "Noore raadioamatööri teatmik", 2006
- Jüri Ruut, Videoloengud Tartu Ülikoolis, 2008
-
Korralised üldkoosolekud
ERAÜ üldkoosolekute info, protokollid, eelarved jmt dokumendid on saadaval ERAÜ liikmetele, kes peavad olema kodulehe registreeritud kasutajad.
Logige end menüü all oleva vormi kaudu sisse ja menüüsse ilmub rubriik "Registreeritud kasutajad-ERAÜ liikmete materjalid".
ERAÜ korraline, 2024.a. üldkoosolek
Ühingu 2024.a. korraline üldkoosolek toimus 27.aprillil tavapärases vormis ja traditsioonilises kohas - Türil (Türi Kultuurikeskuses). Osa võttis 37 ERAÜ liiget, lisaks oli volituste kaudu esindatud veel 48 ERAÜ liiget, seega oli ühing üldkogul esindatud 85 liikmega. Kuulati juhatuse ja toimkondade ettekandeid tehtud tööst ning ka mõtteid ühingu ja meie hobi edasiarendamisest, kinnitati 2023.a. majandustegevuse aruanne, võeti vastu jooksva aasta eelarve ja otsustati 2025.a. liikmemaksude määrad (liikmemakse otsustati üle paljude aastate tõsta - uued maksumäärad on: tegevliige 50 eur, noored ja üle 65 a. tegevliikmed 30 eur, pereliikmed ja seeniorid 10 eur). Ühingule valiti ka uus, 7-liikmeline juhatus ning järelvalvetoimkond (vt vastav rubriik kodulehel). Kinnitatud 2023. aasta majandustulemuste koond ning vastu võetud 2024.a. eelarve on leitavad meie kodulehe registreeritud kasutajate sektsioonist, koosoleku detailse protokolli avaldame peagi.
Tänud kõikidele aktiivse osalemise eest!
ERAÜ juhatus
_________________________________________________________________________________________________________________
Suvised kokkutulekud
EESTI RAADIOAMATÖÖRIDE 61. SUVELAAGER
MERELAIU PUHKEKÜLA, PÄRNUMAA
28.06. - 30.06.2024
Kohtumiseni tuleval aastal ja eeldatavalt Harjumaal!
Vaata kokkutulekute kronoloogiat siit!
_________________________________________________________________________________________________________________
Talvepäevad
Eesti raadioamatööridel on talviste konverentside korraldamisel ammused traditsioonid. Esimene üle-Eestiline amatööride talvine kokkusaamine toimus tartlaste organiseerimisel 1960.a. detsembris, järgmisel aastal samuti Tartus peetud konverents aga tõi kokku külalisi juba ka väljaspoolt Eestit. 1960-ndate konverentsidest on võimalik saada ülevaadet E.Lohu mälestustest "ES1AR-i lugu". Vahepeal soiku jäänud traditsioon taaselustati peale ERAÜ taastamist - esimene ühingu egiidi all korraldatud talvine Tehnikapäev toimus 9.jaanuaril 1999. Sellest ajast alates on Talvepäeva (nii on selle ürituse nimi praegu) peetud igal aastal - tavaliselt toimub see kas jaanuari lõpus või veebruari alguses.
ERAÜ XXVI Talvepäev 2024
Tutvu ülevaatega ühingu 26. Talvepäevast siin!
ERAÜ XXV Talvepäev 2023
Tutvu ülevaatega ühingu 25. Talvepäevast siin!
ERAÜ XXIV Talvepäev 2022
Tutvu ülevaatega ühingu 24. Talvepäevast siin!
ERAÜ XXIII Talvepäev 2021
Tutvu ülevaatega ühingu 23. Talvepäevast siin!
ERAÜ XXII Talvepäev 2020
Tutvu lühiülevaatega ühingu 22. Talvepäevast siin!
ERAÜ XXI Talvepäev 2019
Tutvu lühiülevaatega ühingu 21. Talvepäevast siin!
ERAÜ XX Talvepäev 2018
Tutvu lühiülevaatega ühingu 20. Talvepäevast siin!
ERAÜ XIX Talvepäev 2017
Tutvu lühiülevaatega ühingu 19. Talvepäevast siin!
ERAÜ XVIII Talvepäev 2016
Tutvu lühiülevaatega ühingu 18. Talvepäevast siin!
ERAÜ XVII Talvepäev 2015
Tutvu lühiülevaatega ühingu 17. Talvepäevast siin!
ERAÜ XVI Talvepäev 2014
Vaata lühiülevaadet CCF-OHDXF-ERAÜ ühisest talvepäevast siin!
ERAÜ XV Talvepäev 2013
Tutvu lühiülevaatega ühingu 15. Talvepäevast siin!
ERAÜ XIV Talvepäev 2012
Tutvu lühiülevaatega ühingu 14. Talvepäevast siin!
Alljärgnevalt valik varasematel Talvepäevadel peetud (ja veebitoimetuse käsutuses olevaid) ettekandeid:
"Nikola Tesla - kas raadio isa?", T.Aarma, ES2BL (ettekanne 2006 a.)
"10 aastat ERAÜ talvepäevi", A.Pihl, ES2MC (ettekanne 10. talvepäeval 2008)
"JT65 (WSJT) kasutamine EME tööks", V.Allik, ES5PC (ettekanne 2010 a.)
"MixW häälestamine ES-Digi Sprindiks", V.Värk, ES2BH (ettekanne 2009 a.)
"Contesting in Latvia", G.Auseklis, YL2GD (ettekanne 2010 a.)
"Contesting in Estonia", T.Vähk, ES5TV (ettekanne CCF-il 2010)
ARJ tööloa taotlemine ja olulisemad dokumentide vormid:
Amatöörraadiojaama tööloa taotlemise ning pikendamise juhend
Isikliku kasutusega amatöörraadiojaama tööloa taotluse vorm (pdf)
Isikliku kasutusega amatöörraadiojaama tööloa taotluse vorm (doc) - sobiv kasutamiseks tööloa uuendamiseks ja digiallkirjastatult TJA-le saatmiseks
Ühiskasutusega amatöörraadiojaama tööloa taotluse vorm (pdf)
ERAÜ liikmeks astumise avaldus-ankeet (doc)
Volitus ERAÜ üldkoosolekule (doc)
Nii see algas
(UR2AO/ES1AO) ja Enn Lohk (UR2AR/ES1AR). 
Rahvusvaheline suursündmus oli Enn Lohu ja Tõnu Elhi (siis UR2DW) organiseeritud Franz Josephi Maa DX-peditsioon 1972. a., mis tunnistati selle aasta maailma parimaks raadioekspeditsiooniks. Mainida tuleb ka Karl Kallemaa pikka ning viljakat ajakirjanduslikku tegevust üleliidulisel areenil – 1960.a. kuni 70ndate lõpuni oli Karl kogu NSV Liidus ülimalt populaarse harrastusajakirja “Radio” ultralühilainenurga toimetaja.Organisatsiooni arengus oli oluline samm ALMAVÜ-le paralleelse, kuid ühiskondliku organisatsiooni – Eesti Raadiospordi Föderatsiooni asutamine 1960.a. 1964 peeti Võrtsjärve ääres Valmal esimene Eesti amatööride suvine telklaager, millest sai meeldiv traditsioon. Edasi arenes ka klubiline tegevus kohtadel. Kirovi kalurikolhoosi juurde rajati 1979. a. teguvõimas klubi (UK2RDX/UR1RWX/ES2WX), kus peamiseks organisaatoriks oli Toomas Kull (UR2RJ/ES2RJ). Ranna sovhoosis Tabasalus kerkis 1980. a. Hellar Pagi (UR2RII/ES1II), Viktor Repponeni (RR2TCT/ES2RT) jt. ehitatuna tehniliselt tugev klubijaam (UK2RBM/UR1RXM/ES2XM), mis peajõu suunas ultralühilaineile ning sidedele Kuu kaudu. Satelliitside pioneeriks oli Albert Matikainen (UR2EQ/ES4EQ). Esimese Maa-Kuu-Maa (EME) side 144MHz’l Eestis pidas Ants Randmaa (UR2RQT/ES6RQ) 1982 a. Esimestena Eestist tõusid DXCC Honor Roll’i Enn Lohk (UR2AR/ES1AR) ja Vello Priimann (UR2QD/ES1QD).
Sportlikuks suursaavutuseks tuleb pidada aga Eesti ultralühilaine meeskonna “kübaratrikki” NSV Liidu kohalesõiduga meistrivõistlustelt 1989. a. Klaipedas, kus koos võistkondliku üldvõiduga tegid Toivo Hallikivi (UR2RRR/ES2RR), Toomas Kull (UR2RJ/ES2RJ), Toivo Kasonen (UR2RDJ/ES2DJ) ja treener-mehaanik Arvo Saluri (UR2RQV/ES1QV) auhinnalaua puhtaks ka individuaalarvestuses. Kõigilt raadiospordialadelt, milliseid NSV Liidus aastatel 1970 – 1989. a. üldse viljeldi (sidepidamine lühi- ja ultralühilainetel, raadio-orienteerumine, radistide kiirus- ja mitmevõistlus) ja üleliidulisi esi- või meistrivõistlusi peeti, toodi Eestisse rohkem kui 60 noorte ja täiskasvanute klassi medalit. "Ühe peaaegu unustatud sündmuse juubel" - FJM-1972; Enn Lohk, ES1AR, Tõnu Elhi, ES2DW
Siiski hakkasid õige pea paistma organiseeritud ühistegevuse viljad – ühingu oma häälekandja, ES-QTC algatamine (esimene ES-QTC number ilmus juba 1990. a. talvel) on kindlasti algusaastate tähtsamaid saavutusi. Jätkus suviste kokkutulekute traditsioon – kui esimene kokkutulek rahvuslipu all peeti juba 1988. a. suvel Viitinas Võrumaal, siis ES-id olid pika vaheaja järel jälle koos Mustjärvel, Tartumaal 1990. Igasuvised kokkutulekud on seega jätkuvalt ühtedeks ERAÜ tippsündmusteks. Peagi leiti, et taastamist väärib ka vahepeal soiku jäänud ULL välipäevade korraldamine. ERAÜ ultralühilaine toimkonna ning ka terve juhatuse kaasabil algatati nüüdseks laialdast populaarsust võitnud ning tõeliselt rahvusvaheliseks kujunenud Eesti Lahtine ULL Välipäev, mille esimene võistlus peeti 1992 a. juunikuus. Et lühilained ei tahtnud sugugi kehvemad olla, siis reorganiseeriti siiani Eesti sisestena toimunud Eesti lühilaine meistrivõistlused 1995 a. lahtisteks rahvusvahelisteks võistlusteks “ES Open HF Championship”, mis kiiresti saavutas tuntuse nii Baltimaades kui ka mujal Euroopas. 
Rahvusvahelise raadiospordi osas kippus aga “rong” ES-de eest ära sõitma – “võidurelvastumine” super contest-jaamade ehitamiseks oli raja taga võtnud enneolematu ulatuse, siinsed rahakotid olid aga selle tempo pidamiseks liiga kõhnukesed. Seoses ES2WX klubi ümber profileerumisega peamiselt ultralühilaineile, jäi tõsisemalt Eestit suurtel lühilaine võistlustel tollel perioodil esindama tartlaste Arvo Pihli (ES5MC), Toomas Soometsa (ES5RY) ja Juhan Põldvere (ES5QX) eestvedamisel moodustatud meeskond. Täiendades pidevalt Lõuna-Eestis paiknevat “baasi” jõuti küllalt heade tulemusteni multioperaator klassides ning astuti kohati kandadele ka superjaamadele Euroopas. Samas saavutasid Eesti amatöörid üsna kõrgeid kohti lühilaineil ka individuaalarvestuses – 100W võistlusklassis näitas head taset tänaseks paraku meie hulgast juba lahkunud Toomas Kull (ES2RJ), QRP klassis on seni ületamatuna püsinud vanameister Arvo Kallaste (ES1CW). 
1990ndate keskpaik tõi ka Eestisse välismaal tööstuslikult toodetud amatööraparatuuri võidukäigu, iseehitamist jäi järjest vähemaks. Siiski on raadioamatörismis veel palju sellist, kus tehnilist annet tarvis, seda eriti ultralühilaineil. Heal tasemel konstruktoritena kõrgsagedustehnikas olid end juba tõestanud Mart Tagasaar (ES1NJ) ja Hellar Pagi (ES1II), uue noore tegijana tõusis aga varsti valdkonna liidriks Viljo Allik (ES5PC). Viljo evitas esimesena Eestis gigahertside lainealad (esimene 5.6GHz töötav aparatuur oli loodud küll juba varem, Viimsi klubi poolt 80ndate lõpus), olles pioneeriks nii 10, 2.3 kui ka 3.4 GHz’l. Tänaseks on Viljo nendel lainealadel jõudnud juba ka arvukate EME sidedeni. Järge ootab aga 24GHz ning veelgi kõrgemad sagedused...
2020. aasta läheb Eesti raadioamatörismi ajalukku aga päris märgilise sündmusega - nimelt valmis Teolan Tomsoni (ES1AO) ja Arvo Pihli (ES2MC) poolt koostatud mahukas (462 lk) Eesti raadioamatörismi ajalugu kajastav teos "Morsevõtmest hiireklikini", mis võtab kokku meie huvilala arengutee pea sajandi vältel selle algusest kaasajani välja. Teoses on rohkelt ka ajaloolisi fotosid ning statistilisi tabeleid, lisades on toodud ka peamiste ajaloosündmuste ajatelg, amatööride nimekirjad ning ingliskeelne kokkuvõte. Raamatu väljaandmine sai võimalikuks tänu paljude kolleegide toetusele (ettetellimine) ning nendega seotud firmade annetustele.
Tutvu lühiülevaatega ajalooraamatust siin!
Arvo Pihl, ES2MC
5.augustil möödus 90 aastat päevast, mil Pärnu koolipoisil Karl Olof Leesmendil valmis lühilainevastuvõtja, millega hakati jälgima Euroopa raadioamatööride omavahelisi sidesid. Seda päeva loetakse ka ametlikuks "Eesti raadioamatörismi sünnipäevaks". Loe pikemalt meie raadioamatörismi ajaloost siit!
Tähistamaks antud sündmust ning meenutamaks ka 18.augustil 1940.a. sündinud ennesõjaaegse Eesti ULL siderekordit, peeti laupäeval, 16.augustil Eesti vaatetornide ULL aktiivsuspäev käsiraadiojaamadele. Loe lähemalt siit!
ES-QTC toimetus kutsub kõiki osalejaid ning tornides käinuid üles saatma talvise numbri jaoks oma muljeid ning pilte sündmuse talletamiseks meie ajaloo tarvis! Kõikidele kahepoolsete sidede pidajatele on ERAÜ poolt kavandatud aga vastav mälestusdiplom!
Meie hobile järgmiseks 90-ks aastaks edu ning järjepidevust soovides,
ERAÜ juhatus
Ajaloo verstapostid
Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ) registreeriti EV Siseministeeriumis 1. märtsil 1935. Antud kuupäev tähistabki ametliku ja organiseeritud raadioamatörismi sündi Eesti Vabariigis. Ühingu esimene üldkoosolek tuli kokku sama aasta sügisel, 22. septembril 1935 a. Tallinnas. Koosolekul valiti ERAÜ esimene, viieliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Arnold Isotamm (hilisem ES5F) ühingu presidendina, abiesimees Ants Pärjel (ES7C), sekretär Vitali Suigussaar (ES6C), laekur Aleksander Rähn (ES3DW) ja liikmena Richard Paide (ES5C). 1. septembril 1938 võeti ERAÜ vastu rahvusvahelise raadioamatööride ühenduse - IARU liikmeks. Nõukogude Liidu Punaarmee sissetulekul Eestisse keelati aga 12. detsembrist 1940 kõigi amatöörjaamade töötamine Eestis ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud. Sisuliselt tähendas see ka ERAÜ tegevuse peatumist suure sõja eel.
ERAÜ taastamisele sai hakata mõtlema tänu poliitilise kliima “soojenemisele” ja ES eesliidete kasutuselevõtule 1990 a. Reaalsuseks sai see 1991 a. lõpus, peale Eesti Vabariigi taastamist. Kuna aeg oli raske ja bensiiniga kitsas, siis otsustati, et ühingu taasasutamise koosolek toimub tõeliselt raadioamatöristlikul viisil – eetris. Nii viidigi 14. detsembril 1991 80m lainealal läbi Eesti Amatööride Nõukogu koosolek, kus maakondade volitatud esindajad taastasid hääletades ERAÜ ning valisid selle esimese sõjajärgse juhatuse. Sinna kuulusid Enn Lohk - ühingu president (ES1AR), Arvo Pihl (ES5MC), Ako Põhako (ES8AY), Albert Noor (ES0CB) ja Jaan Nikker (ES3GZ). Juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist ametlikult ka IARU ning kinnitas ühingu järjepidevat liikmestaatust maailmaorganisatsioonis.
ERAÜ presidendid läbi aegade:
1935 – 1941 Arnold Isotamm (ES5F)
1991 – 1999 Enn Lohk (ES1AR, SK, fotol
Talvepäeval 1999)
1999 – 1999 Tiit Praks (ES7RE, SK)
2000 – 2006 Arvo Pihl (ES5MC)
2006 – 2012 Tõnno Vähk (ES5TV)
2012 – 2018 Jüri Ruut (ES5JR)
2018 – 2024 Kristjan Kass (ES7GM)
2024 – k.a. Arvo Pihl (ES2MC)
ERAÜ auliikmed läbi aegade:
Friedrich Olbrei (1893-1972)
Karl Kallemaa, ES5D (1914-1999)
Arvo Kallaste, ES1CW (1933-2019)
Enn Lohk, ES1AR (1935-2018)
Teolan Tomson, ES1AO
Jaan Kuus, ES1NI
Milleks on vaja ERAÜ-d?
ERAÜ on ainus, riiklikult tunnustatud üle Eestiline raadioamatööre ühendav ja neid esindav ühiskondlik organisatsioon, mille liikmetel on reaalne võimalus suunata raadioamatörismi kui harrastuse edasist arengut ja määrata selle asend nii Eesti kui ka ülemaailmsel sidekaardil. Seega, olles Eesti Raadioamatööride Ühingu liige, saad hoida “kätt pulsil”, olla täisväärtuslik raadioamatöör!
ERAÜ kui organisatsiooni peamised funktsioonid:
1. ERAÜ-d on vaja suhetes riigi institutsioonidega (eelkõige suhted TJA-ga) ja tagamaks raadioamatööride järelkasvu.
Riik saab suhelda amatööridega vaid organisatsiooni tasemel – täisväärtuslikuks partneriks riigile on aga ainult üleriiklik ühendus. Samuti on kindel, et Eesti raadioamatööridel ei oleks täna käes ja kasutada need sagedused ning võimsused, kui ERAÜ-d sellisel tasemel ei oleks eksisteerinud...
2. ERAÜ-d on vaja väliskontaktideks, oleme osa maailma organiseeritud amatöörkonnast.
Peame arvestama, et me ei ole siin ilmas üksi ning et Eesti väärikas esindamine maailmaorganisatsioonis on jõukohane vaid üleriigilisele ühendusele. Lisaks, vastavalt IARU põhikirjale saab iga liikmesmaad IARU-s esindada vaid üks rahvuslik ühing.
3. ERAÜ-d on vaja Eestisiseseks organiseeritud tegevuseks, raadioamatörismi kui hobi edasi arendamiseks, ühistööks (üritused, kokkutulekud, võistlused).
On tähtis, et ei kaoks meie hobiga seonduva ühistegevuse võlu, et igaüks ei nokitseks tasahilju vaid oma nurgas... Ühingul on välja pakkuda pikk kokkutulekute traditsioon, rahvusvahelised Eesti meistrivõistlused lühilainetel ja “Välipäev” ultra-lühilainetel, samuti arvukalt teisi põnevaid LL- ning ULL-võistlusi, aga ka talvine infoseminar (Talvepäev) jpm, mis liidab meid kui kolleege ning harrastuskaaslasi.
4. ERAÜ-d on vaja kommunikaatori, infojagaja rollis (ES-QTC, kodulehekülg internetis, infosaade eetris jne.).
On selge, et internetiajastul, mil info laiast maailmast tuleb justkui „iseenesest“ koju kätte, on ühingul määrav roll just Eestiga seotud ning meie huviala puudutava info ja otsuste levitamisel. Loomulikult on väga oluline ka meie oma väljaantud publitsistika – see on meie ajalugu, mida me ise loome järeltulevatele põlvedele. Just meie oma ühingu kaudu jätame me jälje Eesti aja- ning kultuurilukku – tehkem siis seda võimalikult hästi ning läbimõeldult.
5. ERAÜ-d on vaja selleks, et vahendada oma liikmetele mitmesuguseid teenuseid (nt QSL-büroo).
Kui eeldada, et siiski suur osa meist tahaks olla n.ö. “klassikaline raadioamatöör”, st. et töötada ka eetris ja omada ning saata QSL-kaarte, suhelda hobikaaslastega meil ja mujal, siis on selge, et ühingult antud teenust vajatakse ning eeldatakse. Väga lihtne ning ligikaudnegi arvutus tõestaks, et igaüks meist individuaalselt maksaks kümneid kordi rohkem, kui ta täna tasub ekvivalentse postikoguse saatmise/käsitlemise eest ühingule.
Iga raadioamatöör peaks mõtlema neile ülaltoodud punktidele ja leidma enda jaoks just talle tähtsaid momente ning põhjuseid, milleks olla ERAÜ liige!
Kuidas saada ERAÜ liikmeks?
Põhjalikku infot ERAÜ liikmeks astumise, liikmemaksude tasumise korra, soodustuste jmt. kohta leiad siit!
Kõikidele ERAÜ liikmetele, aga ka liikmeks pürgijatele edu ning jõudu soovides,
ERAÜ juhatus