Raadioamatörismi ajalugu

Algusaastad

spark gap transmitters Raadioamatörism kui harrastus tekkis üsna varsti pärast raadio leiutamist ja selle kui sidevahendi kasutusele võtmist. 20. sajandi esimese kümnendi lõpul oli nii Ameerikas kui ka Euroopas juba arvukalt huvilisi-katsetajaid, kes ehitasid lihtsaid sädesaatjaid ja põhjustasid mõnevõrra peavalu ka selle aja ametkondlikule ning militaar-sidele. Valdavalt peeti siis sidet pikkadel lainetel - algusaja tehnikale oli nende sageduste evitamine märksa lihtsam. Kuna signaalid oli selletüübilistel sädesaatjatel aga väga laiad (kümneid kuni sadu kilohertse), siis tekkis küllalt ruttu ka segamiste probleem ja vajadus niisuguse tegevuse reguleerimiseks. Oluliseks tähiseks sai siin Titanicu hukkumine 1912. a. ja sellele järgnenud "Radio Act of 1912" USA Senatis, mis määras korra raadiosageduste taotlemise ning kasutamise üle, muu hulgas aga kehtestas eraisikutest katsetajatele sageduspiirangu - neile eraldati sel ajal "kasutuiks" peetud lühemad lainealad, alates 1.5MHz-st (lainepikkused 200m ja vähem). Kuna need sagedused eeldasid ka keerukamat (ja ühtlasi kallimat) tehnoloogiat (triood oli alles äsja leiutatud...), siis oldi arvamusel, et massiline "raadioharrastus" sureb tasapisi ise välja ning reguleerimise probleem kaob. Ajalugu näitas aga õnneks hoopis teist arengut!

Väga ülevaatlik ning põhjalik ingliskeelne artikkel raadio ning raadioamatörismi ajaloost paikneb kodulehel:

http://www.astrosurf.com/luxorion/qsl-ham-history.htm

Raadioamatörismi ajalugu Eestis

Raadioamatörismi kui harrastuse ajaloo Eestis võtab kõige ülevaatlikumalt kokku 2020. aastal ilmunud mahukas teos "Morsevõtmest hiireklikini" - vt infot siin! Meie hobi ajaloo kokkuvõtlik käsitlus on leitav ka meie kodulehe rubriigis "Raadioamatörism Eestis", lisaks saate tutvuda veel ka järgnevate artiklitega ning mälestustega: