Eesti 
English 
5.augustil möödus 90 aastat päevast, mil Pärnu koolipoisil Karl Olof Leesmendil valmis lühilainevastuvõtja, millega hakati jälgima Euroopa raadioamatööride omavahelisi sidesid. Seda päeva loetakse ka ametlikuks "Eesti raadioamatörismi sünnipäevaks". Loe pikemalt meie raadioamatörismi ajaloost siit!
Tähistamaks antud sündmust ning meenutamaks ka 18.augustil 1940.a. sündinud ennesõjaaegse Eesti ULL siderekordit, peeti laupäeval, 16.augustil Eesti vaatetornide ULL aktiivsuspäev käsiraadiojaamadele. Loe lähemalt siit!
ES-QTC toimetus kutsub kõiki osalejaid ning tornides käinuid üles saatma talvise numbri jaoks oma muljeid ning pilte sündmuse talletamiseks meie ajaloo tarvis! Kõikidele kahepoolsete sidede pidajatele on ERAÜ poolt kavandatud aga vastav mälestusdiplom!
Meie hobile järgmiseks 90-ks aastaks edu ning järjepidevust soovides,
ERAÜ juhatus
Ajaloo verstapostid
Eesti Raadio Amatööride Ühing (ERAÜ) registreeriti EV Siseministeeriumis 1. märtsil 1935. Antud kuupäev tähistabki ametliku ja organiseeritud raadioamatörismi sündi Eesti Vabariigis. Ühingu esimene üldkoosolek tuli kokku sama aasta sügisel, 22. septembril 1935 a. Tallinnas. Koosolekul valiti ERAÜ esimene, viieliikmeline juhatus, kuhu kuulusid Arnold Isotamm (hilisem ES5F) ühingu presidendina, abiesimees Ants Pärjel (ES7C), sekretär Vitali Suigussaar (ES6C), laekur Aleksander Rähn (ES3DW) ja liikmena Richard Paide (ES5C). 1. septembril 1938 võeti ERAÜ vastu rahvusvahelise raadioamatööride ühenduse - IARU liikmeks. Nõukogude Liidu Punaarmee sissetulekul Eestisse keelati aga 12. detsembrist 1940 kõigi amatöörjaamade töötamine Eestis ja 15. detsembri õhtuks olid kõik jaamad pitseeritud. Sisuliselt tähendas see ka ERAÜ tegevuse peatumist suure sõja eel.
ERAÜ taastamisele sai hakata mõtlema tänu poliitilise kliima “soojenemisele” ja ES eesliidete kasutuselevõtule 1990 a. Reaalsuseks sai see 1991 a. lõpus, peale Eesti Vabariigi taastamist. Kuna aeg oli raske ja bensiiniga kitsas, siis otsustati, et ühingu taasasutamise koosolek toimub tõeliselt raadioamatöristlikul viisil – eetris. Nii viidigi 14. detsembril 1991 80m lainealal läbi Eesti Amatööride Nõukogu koosolek, kus maakondade volitatud esindajad taastasid hääletades ERAÜ ning valisid selle esimese sõjajärgse juhatuse. Sinna kuulusid Enn Lohk - ühingu president (ES1AR), Arvo Pihl (ES5MC), Ako Põhako (ES8AY), Albert Noor (ES0CB) ja Jaan Nikker (ES3GZ). Juunis 1992 tunnistas ERAÜ taastamist ametlikult ka IARU ning kinnitas ühingu järjepidevat liikmestaatust maailmaorganisatsioonis.
ERAÜ presidendid läbi aegade:
1935 – 1941 Arnold Isotamm (ES5F)
1991 – 1999 Enn Lohk (ES1AR, SK, fotol
Talvepäeval 1999)
1999 – 1999 Tiit Praks (ES7RE, SK)
2000 – 2006 Arvo Pihl (ES5MC)
2006 – 2012 Tõnno Vähk (ES5TV)
2012 – 2018 Jüri Ruut (ES5JR)
2018 – 2024 Kristjan Kass (ES7GM)
2024 – k.a. Arvo Pihl (ES2MC)
ERAÜ auliikmed läbi aegade:
Friedrich Olbrei (1893-1972)
Karl Kallemaa, ES5D (1914-1999)
Arvo Kallaste, ES1CW (1933-2019)
Enn Lohk, ES1AR (1935-2018)
Teolan Tomson, ES1AO (1932-2025)
Jaan Kuus, ES1NI
Milleks on vaja ERAÜ-d?
ERAÜ on ainus, riiklikult tunnustatud üle Eestiline raadioamatööre ühendav ja neid esindav ühiskondlik organisatsioon, mille liikmetel on reaalne võimalus suunata raadioamatörismi kui harrastuse edasist arengut ja määrata selle asend nii Eesti kui ka ülemaailmsel sidekaardil. Seega, olles Eesti Raadioamatööride Ühingu liige, saad hoida “kätt pulsil”, olla täisväärtuslik raadioamatöör!
ERAÜ kui organisatsiooni peamised funktsioonid:
1. ERAÜ-d on vaja suhetes riigi institutsioonidega (eelkõige suhted TJA-ga) ja tagamaks raadioamatööride järelkasvu.
Riik saab suhelda amatööridega vaid organisatsiooni tasemel – täisväärtuslikuks partneriks riigile on aga ainult üleriiklik ühendus. Samuti on kindel, et Eesti raadioamatööridel ei oleks täna käes ja kasutada need sagedused ning võimsused, kui ERAÜ-d sellisel tasemel ei oleks eksisteerinud...
2. ERAÜ-d on vaja väliskontaktideks, oleme osa maailma organiseeritud amatöörkonnast.
Peame arvestama, et me ei ole siin ilmas üksi ning et Eesti väärikas esindamine maailmaorganisatsioonis on jõukohane vaid üleriigilisele ühendusele. Lisaks, vastavalt IARU põhikirjale saab iga liikmesmaad IARU-s esindada vaid üks rahvuslik ühing.
3. ERAÜ-d on vaja Eestisiseseks organiseeritud tegevuseks, raadioamatörismi kui hobi edasi arendamiseks, ühistööks (üritused, kokkutulekud, võistlused).
On tähtis, et ei kaoks meie hobiga seonduva ühistegevuse võlu, et igaüks ei nokitseks tasahilju vaid oma nurgas... Ühingul on välja pakkuda pikk kokkutulekute traditsioon, rahvusvahelised Eesti meistrivõistlused lühilainetel ja “Välipäev” ultra-lühilainetel, samuti arvukalt teisi põnevaid LL- ning ULL-võistlusi, aga ka talvine infoseminar (Talvepäev) jpm, mis liidab meid kui kolleege ning harrastuskaaslasi.
4. ERAÜ-d on vaja kommunikaatori, infojagaja rollis (ES-QTC, kodulehekülg internetis, infosaade eetris jne.).
On selge, et internetiajastul, mil info laiast maailmast tuleb justkui „iseenesest“ koju kätte, on ühingul määrav roll just Eestiga seotud ning meie huviala puudutava info ja otsuste levitamisel. Loomulikult on väga oluline ka meie oma väljaantud publitsistika – see on meie ajalugu, mida me ise loome järeltulevatele põlvedele. Just meie oma ühingu kaudu jätame me jälje Eesti aja- ning kultuurilukku – tehkem siis seda võimalikult hästi ning läbimõeldult.
5. ERAÜ-d on vaja selleks, et vahendada oma liikmetele mitmesuguseid teenuseid (nt QSL-büroo).
Kui eeldada, et siiski suur osa meist tahaks olla n.ö. “klassikaline raadioamatöör”, st. et töötada ka eetris ja omada ning saata QSL-kaarte, suhelda hobikaaslastega meil ja mujal, siis on selge, et ühingult antud teenust vajatakse ning eeldatakse. Väga lihtne ning ligikaudnegi arvutus tõestaks, et igaüks meist individuaalselt maksaks kümneid kordi rohkem, kui ta täna tasub ekvivalentse postikoguse saatmise/käsitlemise eest ühingule.
Iga raadioamatöör peaks mõtlema neile ülaltoodud punktidele ja leidma enda jaoks just talle tähtsaid momente ning põhjuseid, milleks olla ERAÜ liige!
Kuidas saada ERAÜ liikmeks?
Põhjalikku infot ERAÜ liikmeks astumise, liikmemaksude tasumise korra, soodustuste jmt. kohta leiad siit!
Kõikidele ERAÜ liikmetele, aga ka liikmeks pürgijatele edu ning jõudu soovides,
ERAÜ juhatus
BALTI KETT 25
Leedu algatusel ja Balti Keti 25. aastapäeva tähistamiseks oli august Balti raadioamatööride aktiivsuskuu. Eetris olid ka spetsiaalkutsungid - LY25, YL25 ja ES25 prefiksitega. Võimalik on taotleda ka vastavat Baltic Way 25 meenet - selle saamiseks vaata tingimusi siin! Trophy enda pilti vaata siin! LL-toimkond
WWW-lingikogud:
DX reaalajas
DX-uudised ja kalendrid:
Levitingimused:
- NOAA Space Weather
- ON4SKY: geomagnetilise aktiivsuse ja Päikese andmed reaalajas
- K9LA levi prognoosimise veeb
- VOACAP Online - levitingimuste prognoosid
On-line logid ja elektroonilised QSL-kaardid:
- Club Log
- ARRL Logbook of the World (LoTW)
- eQSL.cc: elektrooniliste QSL-kaartide vahetamine
- ON4SKY: QSL-kaartide saatmisest DX-jaamadele
QSL-info ja kutsungite andmebaasid:
Geograafiline info:
- Ham Atlas: maailma ja riikide kaardid kutsungiprefiksitega
- Terminaatorijoone kaart reaalajas
- QTH-lokaatori leidmine kaardilt (kogu maailm)
DX-suhtlus ja nipid
Tallinn, Harjumaa, Raplamaa 
Laagri Raadioklubi (ES2B)
Põhja-Eesti raadioklubi (ES2U, ES0U)
Nõmme Noortemaja raadioklubi (ES1N)
Tallinna Polütehnikumi raadioklubi (ES1TP, ES1XQ, ES1O jt O-lõpulised)
Tallinna Tehnikaülikool (ES1W, ES2W, ES0W, ES1ZW)
Spark raadioklubi (ES1S, ES2S, ES0S)
Viimsi raadioklubi (ES2X)
Raadioklubi Three Victoria (ES3V, ES0V)
Jõgevamaa 
Jõgeva Contest Club (ES5G)
Pärnumaa 
Tartumaa 
Tartu Contest Team (ES5Q, ES6Q, ES0Q)
Tartu Observatooriumi raadioklubi (ES5EC, ES5E)
Ülenurme Gümnaasiumi raadioklubi (ES5YG)
Viljandimaa
HF-UHF Club Estonia
ES1LL, ES4AW, ES1TIA, ES1RAM ...
Raadioamatööriks võib saada iga tehnika- või sidepidamisehuviline, nii koolipoiss kui professor, arst või õpetaja, kirjanik või traktorist. Peab olema vaid piisavalt tahtmist: kutsungini jõudmine eeldab päris palju õppimist ja pühendumist. Kutsungi saamiseks tuleb sooritada eksam ning pidada näidisside eksamikomisjoni poolt valitud korrespondendiga. Olgu kohe rahustuseks öeldud: morsetähestikku pole ilmtingimata kohe vaja õppima hakata, ka küsimused on koostatud võimalikult lihtsad ja on kättesaadaval meie veebis. Eksamiks valmistumisel on kasulik tutvuda ka Eesti vastava valdkonna seadusandlusega, mille leiab rubriigist "Sidemäärused ja sagedusplaanid". 
Raadioamatörismist midagi eelnevalt teadmata on omal käel alustamine siiski üsna raske: väga paljusid asju suudavad õpetada ainult kogenumad amatöörid, ka on aparatuuri soetamine lihtsalt proovimiseks liiga kulukas.
Et alustamine ja raadioamatöörina jätkamine oleks kõigile jõukohane, on raadioamatöörid organiseerunud klubidesse. Klubi võimaldab liikmetel kasutada ruume ja aparatuuri, klubi liikmed omakorda annavad oma jõukohase panuse ühiskondlikke ülesandeid täites: mõnele meeldib aparatuuri täiustamine, mõnele QSL-kaartidega tegelemine jne. Üleriigiliselt koordineerib raadioamatööride tegevust Eesti Raadioamatööride Ühing.
Leidmaks alustamiseks parimat lahendust ja eksami sooritamiseks tuleks ühendust võtta ERAÜ juhatusega või kvalifikatsioonieksamikomisjonide liikmetega. Võib juhtuda, et lähikonnas on tegutsev klubi, mille juures amatööriks soovija saab õppida, võimalik on ka variant, et huvilisi näiteks koolis või töö juures leidub rohkem ja saab luua juba uue klubi.
Kui eksam on juba tehtud, tuleb eksamitõend koos allkirjastatud amatöörraadiojaama tööloa taotlusega saata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (Endla 10A, 10122 Tallinn). Seda kõike saab teha e-posti teel ning digitaalselt allkirjastatud digiümbrikuga. Kogu protseduur on detailselt lahti kirjeldatud siin! NB! Ärge unustage tasumast riigilõivu! Mõistlik on eksamitõendist endale teha ka koopia, et originaaldokumendi võimaliku kadumise puhul poleks vaja uuesti hakata uut tõendit vormistama või koguni uut eksamit õiendama. Kui taotleja on alla 16 aasta vana, siis lisatakse eelpoolnimetatud dokumentidele ka lapsevanema kirjalik nõusolek.
Taotlused vaadatakse läbi tavaliselt paari nädalaga ning vastavalt taotleja valikule saadetakse tööluba kas postiga koju või saab sellele ise TTJA-sse järele minna.
Alljärgnevalt toome Riho, ES7AAZ soovitusi ja näpunäiteid raadioamatööri teed alustavale huvilisele.
Võtmeoskused raadioamatööriks saamisel: nipid ja nõuanded
Olen juba aastaid nautinud selle vahva hobi võlusid. Raadioamatööride kogukond on üks suuremaid hobikogukondi üle maailma ning see on täis põnevust, avastamist ja suhtlemist. Kui sa kaalud raadioamatööriks saamist, siis oled jõudnud õigesse kohta!
Litsentsiprotsessi mõistmine
Raadioamatööriks saamise esimene samm on litsentsi saamine. Litsentsi taotlemine on tegelikult lihtne, kuid enne selle tegemist on oluline mõista, mida see endast kujutab. Litsents on su luba raadiosageduste kasutamiseks ja sellel on erinevad tasemed, mis määravad, milliseid sagedusi ja võimsusi saad kasutada: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... 1_lisa.pdf . Litsentsi omandamiseks pead läbima eksami, mis hõlmab põhilisi raadioelektroonika, elektromagnetiliste lainete ja raadioside teadmisi. Eksam sisaldab valikvastuste küsimusi, kusjuures õiged vastused annavad punkte. Eksami sooritamiseks on vaja saada kindel punktisumma. Lisaks teoreetilisele osale on eksamis ka praktiline osa, mis sisaldab SSB ja/või CW näidisside sooritamist. Kui soovid eksamit sooritada, pead leidma eksami koordinaatori, kes korraldab eksami su piirkonnas: vt infot siin!
Eksamiks ettevalmistamine
Eksamiks ettevalmistamine on oluline osa raadioamatööriks saamisel. Enne eksami sooritamist pead mõistma eksami struktuuri ja küsimuste tüüpe. Samuti peaksid valmistuma eksamimaterjalidega tutvumiseks ja õppimiseks. Üks parimaid viise eksamiks ettevalmistamiseks on liituda raadioamatööride kogukonnaga. Liitumine klubiga annab sulle juurdepääsu kogukonna kogemustele ja teadmistele, mis aitavad sul eksami sooritamisel edu saavutada. Samuti võib klubi korraldada eksami ettevalmistuskursuseid, mis aitavad sul eksamiks ette valmistada. Eksami sooritamiseks pead veenduma, et oled omandanud eksami jaoks esmavajalikud teadmised.
Nipid eksami sooritamiseks
Eksami sooritamine võib olla stressirohke kogemus, kuid on olemas mõned nipid, mis võivad aidata sul edu saavutada. Esiteks peaksid veenduma, et oled eksami alguses rahulik ja keskendunud. Arvesta, et komisjoni huvi ei ole sind läbi kukutada, nad on igati toetavad ja mõistvad. Eksamil peaksid lugema küsimused hoolikalt läbi ja veenduma, et mõistad küsimuse sisu. Teine nipp on vastuste struktuuri mõistmine. Eksamis on erinevaid küsimuste tüüpe, näiteks valikvastustega küsimused, mitmikvalikuga küsimused ja lühivastustega küsimused. Igat tüüpi küsimuse jaoks on olemas vastuste struktuur. Kui mõistad seda struktuuri, saad paremini aru, millised vastused on õiged. Kolmas nipp on harjutamine. Harjutamine aitab sul eksamiks valmistuda ning annab sulle kindlustunde, et oskad eksamit edukalt sooritada. Saad harjutada eksamiküsimustega, mis on saadaval ERAÜ veebis.
D-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused on siin! Õigesti on vaja vastata 15-le küsimusele 20-st, vastuses on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige.
Lisaks tasub ennast testida lehel https://es2ice.era.ee/D_Kat
B-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused leiad siit! Õigesti on vaja vastata 30-le küsimusele 40-st, vastuses on antud kolm varianti, millest ainult üks on õige. B-kvalifikatsiooniklassi praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada SSB lühilaineside. Lisaks tasub ennast testida lehel https://es2ice.era.ee/B_Kat
A-kvalifikatsiooniklassi eksamiküsimused leiad siit! Õigesti on vaja vastata 40-le küsimusele 50-st, vastuses on antud neli varianti, millest ainult üks on õige. A-kvalifikatsiooniklassi praktilise osa sooritamiseks on vaja sooritada ka telegraafi- (morse-)side.
Esimese raadio valimine
Pärast litsentsi saamist on aeg valida oma esimene raadio. Raadiod on erinevad, nii et pead valima selle, mis sobib su vajadustega ja eelarvega. Kui soovid raadioamatööriks saamist alustada, võib olla hea mõte alustada odavama raadioga, et harjutada oma oskusi ja mõista, millised on su vajadused. Kuid kui oled juba kogenud raadioamatöör, võib olla mõistlik investeerida kvaliteetsemasse raadiosse. Alustamiseks võib olla täitsa hea tutvuda raadioseadmete kohaliku järelturuga hamfoorumis.
Raadiojaama seadistamine
Kui oled oma esimese raadio soetanud, on aeg see ka seadistada. Raadiojaam koosneb kokku tavaliselt transiiverist, antennist ja muudest seadmetest, mis võimaldavad sul raadiosidet pidada. Raadiojaama seadistamine võib olla üsna keeruline, eriti kui oled uus raadioamatöör. Kuid õnneks on olemas palju abijõudu ja infot, mis aitavad sul selle ülesandega hakkama saada. Näiteks võid küsida nõu oma kohalikult raadioamatööride klubilt või lugeda raadioamatööride foorumeid ja veebisaite. Samuti võid vaadata online-videoid, mis õpetavad sulle, kuidas oma raadioseadmeid kasutada. Samuti on olemas erinevaid raadioamatööridele mõeldud raamatuid, mida saad lugeda ja uusi oskusi ning teadmisi omandada. Kui oled aga raadiotehnikas tugev, on loomulikult tervitatav ka osa enda plaanitavast aparatuurist lausa ise kokku panna!
Liitumine raadioamatööride klubide ja organisatsioonidega
Raadioamatööride kogukond on täis erinevaid klubisid ja organisatsioone. Liitumine nendega annab sulle juurdepääsu paljudele ressurssidele ja võimalustele. Näiteks võib klubide ja organisatsioonidega liitumine anda sulle juurdepääsu eksami ettevalmistuskursustele, üritustele ja võistlustele. Kohalik raadioamatööride klubi võib olla ka hea koht, kus saad tutvuda teiste hobikaaslastega ja saada nõuandeid oma raadioamatööriks saamise teekonnal. Iga Eesti raadioamatöör võiks olla ka Eesti Raadioamatööride Ühingu liige, ühing on just see katus-organisatsioon, mille kaudu meie hobi Eestis toimib.
Osalemine võistlustel ja üritustel
Raadioamatööride kogukond (Eestis siis ERAÜ) korraldab ka erinevaid võistlusi ja üritusi. Osalemine neil võib olla suurepärane võimalus oma oskuste parandamiseks ja teiste raadioamatööridega vahetuks suhtlemiseks. Võistlustel osalemine võib olla veidi väljakutsuv, kuid see annab sulle võimaluse oma oskusi testida ja end võrrelda teiste amatööridega. Lisaks annab see sulle ka võimaluse tutvuda teiste hobikaaslastega ning saada nõuandeid oma raadioamatööriks saamise teekonnal. Eestis on suuremateks üleriigilisteks üritusteks suvine kokkutulek ning talvine seminar (talvepäev) - mõlemad pikkade traditsioonidega ning väga heaks kohaks, kus sulanduda siinsesse raadioamatööride perre.
Kokkuvõte
Raadioamatörism on hobi, mis pakub palju põnevust, avastamis- ja suhtlemisrõõmu. Nii et kui soovid saada raadioamatööriks, peaksid alustama litsentsi taotlemisest ja eksami ettevalmistamisest. Seejärel peaksid valima oma esimese aparaadi ja seadistama oma raadiojaama. Liitumine kohaliku raadioamatööride klubiga (kui selline on olemas) ja järgmisena ka ERAÜ-ga aitab sul oma oskusi parandada ja tutvuda teiste raadioamatööridega. Osalemine võistlustel ja üritustel annab sulle aga võimaluse oma oskusi testida ning arendada ja saada meie kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks. Oluline on meeles pidada, et raadioamatörism on hobi, mille eesmärk on lõbu ja õppimine. Nii et võta aega ja naudi oma raadioamatööriks saamise teekonda!
Head pealehakkamist!
Riho, ES7AAZ
Küsimused enne alustamist:
- Mis on raadioamatörism? Vaata siit ja/või tutvu selle hobi ülevaatega siin!
- Kuidas saada raadioamatööriks? Vaata siit
- Kellega ühendust võtta, kui tahan sidepidamist õppida? Piirkondlikke kontakte vaata siit , alati võid pöörduda ERAÜ juhatuse poole - vt infot siit!
- Kuidas saab teha raadioamatööri eksamit? Tutvu esmase infoga siin!
- Kust saada õppematerjale? Alustuseks sobib hästi alltoodud teatmik!
Teatmikust saab algajale töö alustamiseks vajalikud teadmised.
Salvestage pakitud faili lahtipakkimisel saadud failid kettale. PDF-fail on mugavam printimiseks, Wordi doc-faili saab vajadusel ise muudatusi teha.
Jüri Ruudu, ES5JR-i poolt Tartu Ülikoolis loetud loengutega raadioamatörismist saad tutvuda siin!
Head eestikeelset materjali valdkonnaga tutvumiseks on leida ka Mati Russi, ES2RDX koduleheküljelt - vt siin!
Põhjaliku ülevaate raadioamatööride sidepidamise protseduuridest ning eetikast raadioeetris saab alljärgnevalt kodulehelt:
http://www.arrl.org/files/file/DXCC/Eth-operating-EN-ARRL-CORR-JAN-2011.pdf
Raadioamatööride maade (DXCC järgi) paiknemine maailmakaardil
Toreda ning humoorika ülevaate raadiolambi ehitusest saab alltoodud videolõigust, kus näidatakse, kuidas ise ehitada trioodi.
Kuidas iseseisvalt morset õppida?
Kuigi kaasajal on tekkinud terve rida moodsaid digitaalseid sideliike ja tundub, et morse oskused ei kuulu enam raadioamatööri kohustusliku "pagasi" hulka, tuleb siiski tõdeda, et ilma morset (või "telegraafi", nagu seda samuti kutsutakse) valdamata ei ole sa siiski päris täisväärtuslik raadioamatöör. Just morsetähestiku abil sidepidamisest on ju meie hobi alguse saanud ning tihti võib osutuda,et morse (koos selle "superarvutiga", mida nimetatakse ajuks) ongi ainus tööliik, millega õnnestub antud tingimustes reaalselt ka teateid vahetada. Muidugi on morse kasutamine jätkuvalt oluline osa raadioamatörismi sportlikust küljest - seda nii suurte rahvusvaheliste võistluste näol eetris kui ka nt kiirusvastuvõtu (HST, high speed telegraphy) võistluste näol kusagil klassiruumis või isegi interneti vahendusel! Kui aga minna kõrgematele sagedustele, st ULL valdkonda, siis tuleb samuti märkida, et vaatamata WSJT tehnoloogia arengule on morsel ikkagi väga oluline koht nii Kuu kaudu (EME) sidepidamises kui ka erinevatel eksperimentidel ülikõrgetel sagedustel - sest "oma kõrvaga kuulmine" on midagi, mis teeb raadiosidest siiski "päriselt toimunud kontakti"...
Niisiis, üks õige raadioamatöör peaks oskama ka morsetähestikku ja nn "piuksu" abil sõnumeid vahetada! Paraku ei sünni meist keegi juba valmis radistina, seega, antud oskus tuleb omandada. Kuidas seda õppida, kust alustada? Vanemad amatöörid mäletavad veel neid aegu, kus ALMAVÜ raadioklubide juures korraldati vastavaid kursusi - kindlasti ongi kogenud "telegrafisti" juures ja kaasabil selle oskuse omandamisega kõige lihtsam algust teha. Aga kui selliseid kursusi enam ei korraldata või oleksid need tänastes oludes liiga kallid? Kuna nagunii on individuaalsel tööl ja harjutamisel morse õpingute juures ülitähtis roll, siis on maailmas koos arvutite võidukäiguga levinud ka erinevad treeningprogrammid, mida iseõppija saab edukalt kasutada. Kui seda teemat nt Google'i abil internetis sirvida, leiate suure hulga erinevaid metoodikaid ning õppeprogramme - ka nendes oleks algajal esialgu väga keeruline orienteeruda.
Pakume siinkohal aga välja Koch'i meetodi, kus õppimine algab normaalsel saatekiirusel ja järk-järgult lisatakse materjalile tähti-numbreid juurde.
Tutvu meetodiga:
http://www.hfradio.org/koch_1.html
http://www.qsl.net/n1irz/finley.morse.html
Treeningprogrammiks soovitame aga alltoodud vabavara:
A Morse Trainer using the Koch method (g4fon.net)
http://lcwo.net/
Lisaks väga hea contest simulator MorseRunner, mida on võimalik leida siit
Head õppimist ja kuulmiseni CW-s! :))
ERAÜ QSL-talituse ülesanded
Väljavõte ERAÜ põhikirjast:
1.5.5. korraldab ja hoiab üleval oma liikmete rahvusvahelist QSL-vahetust, luues selleks vastava talituse".
Tulenevalt ERAÜ Põhikirjast, on Ühingu QSL-talituse ülesanneteks:
- jaotada sissetulevad postisaadetised kutsungi-piirkondade järgi ja edastada need kohtadele, seda vajadusel ka posti teel;
- sorteerida liikmetelt laekuvad QSL-kaardid sihtmaade järgi, need pakkida ja kaaluda, koostada vastavad saatedokumendid ja postitada kaardid IARU liikmesmaade QSL-talituste või büroode aadressidel.
ERAÜ QSL-talitus vahendab liikmete QSL-kaarte ainult IARU liikmesmaade vastavate ametlike talituste kaudu.
Kirjeldatud toimingud ja nende ülalpidamine rahastatakse ERAÜ eelarvest (liikmemaksudest), täiendavaid kulutusi Ühingu liikmetele sellest ei teki.
Juhised kaartide sorteerimiseks
QSL-talituse toimimise edukusele aitab kaasa selle teenuse kasutajate heatahtlik kaasabi. Selleks on järgmiste normide järgimine:
- pärast QSL-kaartide väljakirjutamist korrespondentidele ja enne nende QSL-talitusele esitamist, tuleks need sorteerida pakki (sõltumata kogusest) korrespondentide kutsungite eesliidete tähestikulises järjestuses ja numbriliste eesliidete korral nende numbrite tõusvas järjestuses.
Näide: A4.., A6..., AP, B..., BV, C3, CE jne; 3A, 4K, 5A, 6V, 7Q jne.
NB! Kaartide pakki paigutamisel mitte kasutada vahelipikuid!
Kui kutsungi eesliide erineb põhiliselt kasutatavast eesliitest, tuleb selline kaart paigutada põhilise eesliite pakki.
Näide: 2E=>G, HF=>SP, EM=>UR jne.
Kui kutsungi number eesliites omab tähtsust kaardi edasisel postitamisel (ES, VK, R/UA ja W/K/KH/KL/KP), tuleb sellised kaardid sorteerida nende numbrite tõusvas järjestuses.
Näide: ES1, ES2, ES3 jne, VK1, VK2, VK3 jne, R/UA1, R2/UA2, R3/UA3 jne, W1/K1, W2/K2, jne, AH2/KH2, AH3/ KH3, AH6/KH6 jne, AL7/KL7, KP2, KP3, KP4.
NB! USA ja UA jaamadele suunatud kaardid kuuluvad sorteerimisele ainult eesliidete numbrite tõusvas järjestuses ja pööramata seejuures tähelepanu numbrile kaasnevatele eesliite tähe-kombinatsioonidele. Ainuke erand puudutab USA neljandat kutsungipiirkonda, kus on kaks rahvusvahelist QSL-bürood. Sellepärast erandlikult kõik sinna piirkonda saadetavad kaardid tuleb sorteerida kaheks, s.o. W4/K4 (eesliites ainult üks tähemärk) ja kõik muud neljad s.o. kui eesliites on kaks tähemärki, näiteks WA4, KB4 jm.
Soovitused kaartide valmistamiseks
QSL-kaartide valmistamisel tuleks hoida kaardi mõõtmed piirides 85...90mm x 135...140mm. Sellised kaardi mõõtmed tagavad kõige paremini QSL-kaardi algkuju säilimise standartsetes postipakkides ja sihtkoha maade QSL-büroode sorteerimis-kastides;
Kaartide aluspõhja paber on soovitav valida vahemikus 120...240 g/m²;
Kaardi kujundamisel jälgida, et korrespondendi kutsung oleks loetav kaardi ülemisel poolel, soovitav paremal ülanurgas. Juhul, kui see paikneb mujal, tuleb kaardi tagaküljel kutsung korrata soovitatud moel. Kutsungid kirjutatakse ainult suurte trükitähtedega!
QSL-talituse kontaktid
NB! ERAÜ QSL-talitus on kolinud ja paikneb alates 20. novembrist (2024) uuel aadressil!
Meie uus aadress on Sakala 14, 10141 Tallinn. Kiriposti või saadetiste puhul märkige saajaks ERAÜ. Paikneme Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsiga ühistes ruumides, neile palju tänu!
Talitus on avatud külastajatele tavapäraselt kolmapäeviti kl.14.00 kuni 18.00.
QSL-talituse juht on Aive Ojamets, ES2YW - e-post es2yw[ät]erau.ee ; tel 56 243369
QSL-talituse asukoht on toodud alljärgnevatel fotodel (sissepääs maja hoovist, minna välistrepist üles):
