Eesti Raadioamatööride Ühing on algatanud kriisiraadioside töörühma, mille eesmärk on toetada üle Eesti kohalikke omavalitsusi jt huvigruppe, kes soovivad tsiviilisikutena oma piirkonnas raadioside teel üksteist toetada. Lisaks soovime ühtlustada kriisiraadioside protseduure üle Eesti.

Mobiilside ja interneti puudumise ajal saab raadioside teel teatada abivajadusest kohalikule korraldusmeeskonnale, kes edastab selle abiandjateni.

Kogukonnas võivad kriisiraadioside korraldajaks olla nii rohujuure tasandilt algatajad kui ka kohalikud võimukandjad (maavalitsused, linnaosavalitsused, vallavalitsused).

Tähtis on soov saada ise abi ja valmisolek abistada oma naabrit – koos oleme tugevad!

Kriisiraadioside võrgustikus võivad osaleda kõik Eestis elavad inimesed. Osalemiseks on minimaalselt vajalik isikliku raadiojaama olemasolu ja soov kogukonda organiseeritult toetada. Oma kogukonna soovist kriisiraadioside võrgustikus osaleda andke teada aadressil kriisiraadioside@erau.ee. Sel juhul teame teie piirkonda harjutustesse kaasata.

Raadiojaama kuuldavuse ulatust saab hinnata selle võimsuse (W) järgi. Kui raadiojaamale on kirjutatud 0,5W, siis tähendab see tavaoludes kõnesideulatust 500 m ilma vahel olevate takistusteta, ehk otsenähtavuses. Kui raadiojaamale on kirjutatud 1W, siis tähendab see kõnesideulatust 1 km jne.

Sidet saab pidada juba ehituspoest ostetavate vabalevis olevate PMR kanalitega 446 MHz raadiojaamadega, mis on maksimaalselt 0,5W võimsusega. Neid raadiojaamasid nimetatakse ka PMR446 raadiojaamadeks, sest vabalevis võib kasutada raadiojaamu sageduspiirkonnas 446 MHz. Nende kasutamiseks ei ole vaja raadioamatööri litsentsi. Oma vahetus läheduses (ca 300m-500m) elava naabriga saab nende raadiojaamadega kergesti kontakti. Kui sidepidajate vahele jääb palju füüsilisi takistusi (betoonseinad, majad, mets, kõrgepingeliin, jne), siis väheneb ka kasutatav vahemaa ja kuuldava kõne kvaliteet.

Kriisiraadioside vajaduste katteks peab PMR446 raadiojaamal olema sisse programmeeritud vähemalt 8 kanalit, sest abi kutsutakse just 8-ndal kanalil.

Kui on soov suhelda pikemate vahemaade tagant, siis on vajalik raadioamatööri tööluba, sest suhelda tuleb teistel sagedustel, vaja läheb suuremaid võimsusi ja nutikamaid raadiosidelahendusi. Tööloa saamiseks tuleb teha raadioamatööri eksam. Viieks aastaks kehtiva tööloa eest tuleb riigile maksta ka lõiv 10 eurot.

Inimesed, kes soovivad toetada algajaid kriisiraadioside võrgustiku liikmeid võiksid omada raadioamatööri tööluba, sest abivajaduse edastamiseks on vajalik kasutada raadiojaamu raadioamatööride sagedustel. Samuti saadakse eksamiks valmistudes vajalikke teadmisi.

Raadioamatööri eksamiks valmistuda aitavad igas Eesti piirkonnas kohalikud raadioamatöörid. Abistajate leidmiseks kirjutage aadressil kriisiraadioside@erau.ee

Raadioamatöörid, kes soovivad end appi pakkuda kriisiraadiosidet toetama, ka teil palume kirjutada kriisiraadioside@erau.ee

Lisamaterjalid:

Kriisiraadioside juhendi saab alla laadida SIIT. Juhend on pidevas arenemises (kontrolli versiooni). Praegu on kehtiv v5.

Raadioamatööride kasutada olevad sagedusalad on leitavad SIIT

ERAÜ 27. Talvepäev, mis peeti 1.veebruaril 2025 Tartu lähistel Eesti Lennuakadeemias läks igati korda - osavõtt oli arvukas - 87 (!!) registreerunut saalis ja veebiülekannet (tnx ES3VI & Co!) jälgimas samuti üle 80 huvilise! Lõunapausi ajal sai nii mõnigi proovida helikopteri või lennuki juhtimist vägagi realistlikul simulaatoril (vt foto)! Loodetavasti said kõik toredaid elamusi, uusi teadmisi ning ka ideid tulevikuks. Tänud kõikidele ettekandjatele, Lennuakadeemiale suurepärase koostöö ning ka kuulajatele-osalejatele aktiivse kaasalöömise eest!

Talvepäevade ettekandeid saab järelvaadata alltoodud presentatsioonide linkidelt, videosalvestust saab saab vaadata aga SIIN! 

Eesti Lennuakadeemia tutvustus (Eelika Tootsi ja Toomas Ruuben, EAVA) 

Lennunduse sidesüsteemid ja nende eripärad (Toomas Ruuben, EAVA)

Navigatsioonist kaasaegses lennunduses (Julia Berdnikova, EAVA) 

DMR – mida sellest võiksime teada? (Janar Tammeniit, ES2ICE, Marek Astrik, ES2AST)

Külakosti Lätist – LRAL-i uued tuuled ja Dxpeditsioonid (Kristers Misa, YL3JA)

Tuule- ja päikeseparkide raadiohäiretest (Rene Liiver) 

Estcube-2 ja SUTS satelliitide kommunikatsioonisüsteem (Karl-Mattias Moor) 

Amatöörradarite võimalustest (Elmer Joandi)

Eesti Raadioamatööride Ühingul täitus 1. märtsil 90 aastat! Ühing registreeriti tollase Eesti Vabariigi Siseministeeriumis 1. märtsil 1935, ent reaalne tegevus algas septembrist, kui 22. septembril toimus Tallinnas esimene ühingu üldkoosolek ja valiti ka esimene ERAÜ juhatus. ERAÜ sai IARU liikmeks kolm aastat hiljem, 1938. a. Nõukogude okupatsioon otseselt ühingu tegevust ei lõpetanud (sellist korraldust ei eksisteeri), seega sai ühing oma tegevuse taastada 1991. aastal peale Eesti taasiseseisvumist. ERAÜ taastas oma IARU liikmelisuse 1992. aastal. Plaanime ühingu juubelit tähistada suvisel kokkutulekul ning septembris tuua eetrisse ka erikutsungi. 

Palju õnne ja jaksu meile kõigile meie ühise hobi edasiarendamisel! 

ERAÜ juhatus

Esita enda kohta raadioamatööri eksamile või konsultatsioonile soovimisel järgmised andmed:

• nimi ja isikukood
• elukoht (saame suunata õige komisjoni / juhendajate juurde)
• haridus (eriti, kui see on tehnikaalane)
• varasem kokkupuude (kui on?) raadiotehnika või -sidega, ka amatööridega
• kontaktinfo - e-post, telefon jm.

Ülaltoodud andmed võivad olla toodud tavalises e-postiga saadetud kirjas, ei pea kasutama mingit eraldi vormi või blanketti.