Kriisiraadioside korraldajale on hea teada

1. Mis on kriisiraadiosidet korraldav organisatsioon? Kes, kus, kuidas otsustab?

Kriisiraadioside on Naiskodukaitse ja Eesti Raadioamatööride Liidu ühine algatus ja töötab kogukondliku alatuse põhimõttel. Tegemist on iga piirkonna inimeste endi poolt (niiöelda rohujuure tasandil) algatatava naaber-naabrit toetava ettevõtmisega viimase miili katmiseks. Selleks, et inimesed saaks info, kuidas nad kriisiraadiosidet Eesti seaduse mõistes saavad oma piirkonnas vabalt teha, on raadioamatöörid ja Naiskodukaotse koostöös loonud juhend-dokumendi, milleni viivad kõik olemasolevad kirjeldused Naiskodukaitse äpis ja raadioamatööride ühingu kodulehel. Peatselt on lisandumas kirjeldus Naiskpdukaitse veebilehele. 

Iga kogukond otsustab ise, kas ja millal nad alustavad kriisiraadioside rakendamist oma piirkonnas.

Soovituslikult (tegemist on vabatahtlikuse alusel tehtava tegevusega) ja üle Eesti ühtlase korralduse rakendamiseks kasutatakse üle-Euroopalist PMR446 kanalit number 8 abi kutsumiseks - mille toimimise eelduseks on, et piirkonnas on tegutsev kriisiraadioside tugivõrgustik olemas. 

Lisaks on kohalikul omavalitsusel võimalik oma piirkonnas kasutada 3-3-3 mudelit kogukonna teavitamiseks.

2. Kuidas väldime olukorda, et iga piirkond teeb veidi oma asja, kommunikatsioon on iga piirkonna oma nägu (nii peab olema, aga samas ei tohiks olla nii et iga piirkond leiutab asju uuesi),

Kriisiraadioside töögrupp on valmis iga piirkonna korraldajaga vestlema pikemalt ja selgitama kõike seaduse järgimiseks ja koostöö sujumiseks vajalikku.

3. Kus on praegu kriisiraadioside veebileht?

Kriisiraadioside veebileht on hetkel raadioamatööride lehel, sest raadioamatööridelt tuleb kogukonnale raadioside alane tehniline tugi.

4. Milline on liidestus kriisiorganisatsiooniga?

Piirkond, kes on omale loonud või edaspidi loob kriisiraadioside võrgustiku, räägib kohaliku omavalitsusega läbi, kuidas hakkab elanike abivajadus jõudma abi andjani. Tallinna Nõmme linnaosas on näiteks jõutud kokkuleppele, et abivajadus edastatakse linna kesksesse kriisistaapi, kes seejärel korraldab elanikule abi. Nõmme kogukonnavõrgustik aitab abiandja abivajaja üles leida.

Selleks, et võrgustik toimiks, on vaja vabatahtlikega harjutusi läbi viia, selleks lepib kohalik korraldaja oma piirkonna grupiga kokku harjutuste läbiviimise ajad (Nõmme linnaosa näitel on sobilik üle nädala ühel nädalapäeva õhtul) ning küsib vajadusel kõneside harjutuste läbiviimiseks tuge Naiskodukaitselt või Kaitseliidult ning tehnilist tuge ERAÜ-lt.

5. Kas on planeeritud päästjatega koostööd?

Iga piirkond lepib koostöös kohaliku omavalitsusega kokku, kuidas nende kogukonna abivajadus jõuab abiandjani. Hetkel on näiteks Tallinnas keskne kriisistaap, kelleni peavad jõudma kohalike elanike appihüüded - selleks on vaja igas Tallinna piirkonnas tekitada kriisiraadioside võrgustiku grupp ja korraldada abivajaduse jõudmine (näiteks läbi kohaliku linnavosavalitsuse) kriisitaabini.

6. Millist koostööd võib korraldaja küsida kohalikult omavalitsuselt?

Küsida võib näiteks ruumi, kus korraldada raadiosidekoolitusi. Ruumi jm võimaluste osas on igal omavlitsusel omad võimalused, mille piires nad saavad toimetada, seetõttu tuleb kriisiraadioside töögrupi korraldajal oma piirkonnas oma omavalitsusega ise läbi rääkida. 

 Kriisiraadioside esitlus, mida saab kasutada kogukonnale ja kohalikul omavalitsusele esitamiseks on leitav SIIT.