Uncategorised

Eesti raadioorienteerumise tulemused:

Vaata tulemusi "Rebasejahi" blogist!

Antennid:

Transiiverid ja võimendid:

Tarkvara:

Digitööliigid:

Skeemid ja juhendid

AC6V.com: Juhendite kataloog
Tubebooks.org: Elektroonikaraamatute täistekstid (üle 100 nimetuse)
Shema.ru: Elektroonikaseadmete skeemid ja elektroonikaraamatud (registreeritud kasutajatele)
VK2TIP: Elektroonikaprojektid ja -juhendid
Fritzing: elektroonikaprojektid
ERAÜ foorum: Käed külge!
Ampermeetri šunteerimine
Relee RPW 2/7 parameetrid
Unifitseeritud trafode parameetrite tabel
PVC ja juhtmete värvimine (video)

alt Maailmas arvatakse olevat kaasajal ligi 3 miljonit selle harrastusega tegelevat huvilist ning ilmselt on vaid üksikuid maid/riike, kus raadioamatöörid puuduvad. Esirinnas on Jaapan, kus 1994 a. andmetel oli lausa 1.4 miljonit kutsungiga amatööri (enamik neist küll litsenseeritud vaid kohalikuks sideks ultralühilaineil), järgneb USA rohkem kui 600 tuhandega. Arvukalt on amatööre ka Saksamaal (ligi 80 tuhat), Suurbritannias (62 tuhat) ning Hispaanias (60 tuhat). Meie naabermaal Soomes on näiteks üle 6000 raadioamatööri, mida on ca 10 korda rohkem kui on hobikaaslasi Eestis. Viimaste aastatega on hakanud jõudsalt kasvama ka Hiina amatööride hulk (varem oli selleks poliitilisi takistusi) - oleks ju loomulik, et just antud maa selle ala tegijate arv tõuseb ükskord suurimaks...

Mida raadioamatöörid teevad, kes nad on?
Raadioamatöörid on isikud, kes hobi korras, mitte-kommertslikel eesmärkidel tegelevad raadiosidega ning seda tagava aparatuuri ja antennidega selleks ettenähtud reeglite ning protseduuride piires. Raadioamatörism kui harrastus sai alguse 20. sajandi esimesel kümnendil ning on omaaegsest lühilainel morsega sidepidamisest arenenud tänaseks väga mitmekülgseks hobiks, kust ei puudu haaravad võistlused, katsetused ülikõrgetel (aga ka ülimadalatel) sagedustel, erinevad digitaalsed tööliigid arvutite vahendusel (samas, ega ka morse ning tavaline mikrofoniga side ei ole kusagile kadunud!), piltide ja video edastused eetris, Kuu kasutamine loodusliku "satelliidina" raadiosageduste peegeldamiseks, kõrvaga kuulmatute signaalide "väljanoppimine" kaasaegseid matemaatilisi signaalitöötlusvahendeid kasutades jpm. Sellest hobist leiab endale meelepärast hasartne võistleja ning suhtleja, aga ka vaiksemat nokitsemist ja katsetamist armastav tehnikahuviline, mistõttu ongi raadioamatörism igati demokraatlik harrastus erinevate elualade esindajate jaoks.

Raadioamatörismi maailmas koordineerib vastav rahvusvaheline ühendus - IARU - International Amateur Radio Union. IARU-st kui organisatsioonist, selle ülesehitusest ning funktsioonidest saab lugeda IARU kodulehelt - www.iaru.org.

Eesti kuulub IARU 1-sse regiooni, millel on oma igati informatiivne koduleht - www.iaru-r1.org.

Väga põhjaliku ülevaate tänapäeva raadioamatörismist ja selle erinevatest tahkudest leiab aga nii ARRL-i (American Radio Relay League) kodulehelt - www.arrl.org kui ka Suurbritannia raadioamatööride ühingu, RSGB kodulehelt - www.rsgb.org.

Märksõna "ham radio" või ka "amateur radio" alt aga leiab internetist palju huvitavat materjali, millega soovitame tutvuda! Raadioamatörism on arenev ning elujõuline harrastus ka kaasaegsel interneti-ajastul!

73! (mis raadioamatööride "keeles" tähendab "parimaid soove")

Amatöörsidet käsitlevad õigusaktid

Sagedusplaanid

Eesti raadiosagedusplaan amatööridele
IARU 1. regiooni (Euroopa, Aafrika, Lähis-Ida ja Põhja-Aasia) LL sagedusplaan: | pdf-versioon |
IARU Region 1 HF Manager's Handbook v. 9.0
IARU Region 1 VHF Manager's Handbook v. 10.02 (koos ULL sagedusplaaniga)
IARU 2. regiooni (Põhja- ja Lõuna-Ameerika) LL sagedusplaan | pdf-versioon |
IARU 3. regiooni (Aasia ja Okeaania) LL sagedusplaan | pdf-versioon |

ES-QTC on ERAÜ infoväljaanne/-keskkond, mis kajastab Eesti raadioamatööride igapäevaseid tegemisi, jagab tehnilist teavet ning näpunäiteid konstruktoritele, samuti võistlusinfot ja ERAÜ poolt korraldatavate võistluste tulemusi, avaldab Eesti edetabeleid jms, samas vaatab tihti ka ajas tagasi – et talletada kirjasõnas seda, kuidas oli, kui …

Seega, ES-QTC on Eesti raadioamatööride oma häälekandja, mis on just nii huvitav, kui huvitavaks me ta ise teeme!

Kaastööd kõikidelt amatööridelt on alati oodatud, palume materjal saata aadressil: esqtc@erau.ee

ES-QTC on oma arengus läbinud mitu etappi - vaid paberkandjal trükitud ajalehe tüüpi trükisest (1990-ndate lõpuni) veebipõhise artiklite keskkonnani välja (2024. a lõpust). Siia vahepeale jäävad ka paljude aastate numbrid pdf-vormingus (vt all).

Uus, veebipõhine ES-QTC keskkond on leitav siin!

Arhiiv (sisaldab ka vanemate QTC-de skaneeringuid):

ES-QTC 1990: | nr. 1 | nr. 2/3 | nr. 4 |
ES-QTC 1991: | nr. 1 |
ES-QTC 1994: | nr. 1 |
ES-QTC 1995: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 | nr. 4 |
ES-QTC 1996: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 | nr. 4 |
ES-QTC 1997: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 | nr. 4 |
ES-QTC 1998: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 | nr. 4 |
ES-QTC 1999: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 | nr. 4 | nr. 5
ES-QTC 2000: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 | nr. 4 |
ES-QTC 2001: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3/4 (sügis/talv)
ES-QTC 2002: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 | nr. 4 |
ES-QTC 2003: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 | nr. 4 |
ES-QTC 2004: | nr. 1 | nr. 2 | nr. 3 |
ES-QTC 2005: | nr. 1 | nr. 2 |
ES-QTC 2006: | nr. 1 | nr. 2 |
ES-QTC 2007: | nr. 1 | nr. 2 |
ES-QTC 2008: | nr. 1 | nr. 2 |
ES-QTC 2009: | nr. 1 | nr. 2 |
ES-QTC 2010: | nr. 1 | nr. 2 |
ES-QTC 2011: | nr. 1 | nr. 2 |
ES-QTC 2012: | must-valge | värviline |
ES-QTC 2013: | värviline-väike | värviline-print |
ES-QTC 2014: | väike | keskmine | suur-print |
ES-QTC 2015: | väike | suur-print |
ES-QTC 2016: | väike | suur-print |
ES-QTC 2017: | väike | suur-print |
ES-QTC 2018: | väike | suur-print |
ES-QTC 2020: | väike | suur-print |
ES-QTC 2021: | väike | suur-print |
ES-QTC 2022: | väike | suur-print |
ES-QTC 2023: | väike | suur-print |

EESTI RAADIOAMATÖÖRIDE ÜHINGU

(ERAÜ)

P Õ H I K I R I

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Raadioamatööride Ühing (ametlik lühend “ERAÜ”, edaspidi “Ühing”) on füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, mis tegutseb oma liikmete omavalitsuse alusel ja mille põhikirjalik eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine.

1.2. Ühing ei taotle oma tegevuses poliitilisi või ainelise kasu saamise eesmärke. Ühingu tegevuse eesmärgiks on raadioamatööride, raadiotehnika- ja elektroonikaharrastusest huvitatud isikute koondamine ühiseks ning sihipäraseks tegevuseks, raadioharrastuse ja raadio-elektroonikaalaste teadmiste levikule kaasaaitamine ning raadiospordi erinevate alade viljelemine Eestis.

1.3. Ühing on oma tegevuses sõltumatu, juhindub ainult Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.

1.4. Ühingu tegevust juhib selleks valitud ja volitatud juhatus. Juhatuse registreeritud asukohaks on Tallinn.

1.5. Oma eesmärgi saavutamiseks Ühing:

1.5.1. aitab tehnikahuvilistel omandada raadiotehnilisi ja elektroonikaalaseid teadmisi ning neid täiendada, korraldades selleks seminare, kursuseid, koosolekuid, konverentse, õppe-treeningkogunemisi, kokkutulekuid ning harrastuskonstruktorite loomevõistlusi;

1.5.2. abistab raadioharrastajatest huvilisi amatöör-raadiojaamade hankimisel ja nende kasutuslubade vormistamisel, korraldab järelvalvet nende raadiojaamade sihipärase kasutamise üle;

1.5.3. jälgib oma liikmete harrastusest tulenevate eetikanormide täitmist;

1.5.4. asutab sihtotstarbeliselt alalisi või ajutisi toimkondi, olles nende suhtes ühendavaks ja kooskõlastavaks lüliks;

1.5.5. korraldab ja hoiab üleval Eesti raadioamatööride rahvusvahelist QSL-vahetust, luues selleks vastava talituse;

1.5.6. korraldab ja viib läbi sisemaalisi ning rahvusvahelisi võistlusi raadiospordi erinevatel aladel, autasustab nende võistluste võitjaid diplomite ja auhindadega;

1.5.7. soetab tehnilise raamatukogu, kogudes selleks vabatahtlikelt annetajatelt asjakohast kodu- ja välismaist kirjandust ning perioodilisi väljaandeid või hankides neid tellimise teel;

1.5.8. kirjastab ja levitab oma tegevusega seotud või asjakohase tehnilise sisuga trükiseid, infolehti ning toimetisi;

1.5.9. kaitseb raadioamatööride huve nende tegevust vahetult puudutava seadusandluse koostamisel ja muutmisel, võttes selleks eraldi volitatud esindajate kaudu osa nimetatud seaduste, määruste ning eeskirjade koostamisest;

1.5.10. esitab omapoolsed ettepanekud ametkondadele või organisatsioonidele raadioharrastust piiravate või Ühingu ja tema üksikliikme(te) tegevust takistavate või raskendavate asjaolude kõrvaldamiseks;

1.5.11. osutab oma pädevuse ja tehniliste võimaluste piires metoodilist või praktilist abi sellist abi taotlevatele Eesti riiklikele asutustele, ametkondadele, organisatsioonidele, mittetulundusühingutele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele;

1.5.12. koostab oma tegevusest jooksvaid ja ajaloolisi ülevaateid.

1.6. Eesti Raadioamatööride Ühing, kui samanimelise aastatel 1935-1940 tegutsenud ühenduse õigusjärglane ning ainus ajaloolist järjepidevust kandev Eesti raadioamatööride rahvuslik esinduskogu, rõhutab oma õigust ja kohustust esindada oma liikmete ning vajaduse korral ka kõigi Eesti raadioamatööride huve nii kodu- kui ka välismaal, tehes selleks koostööd oma sisult ja eesmärkidelt sarnaste ühendustega või nende liitudega ning astudes viimaste liikmeks kui täisõiguslik subjekt.

1.7. Ühingu nimetuse ingliskeelne vastend rahvusvahelises suhtlemises on “Estonian Radio Amateurs Union”, lühend “ERAU”.

2. ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1. Eesti Raadioamatööride Ühingu liikmeiks võivad olla need füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad Ühingu põhikirja ning kelle õigusi ei ole kohtulikult piiratud.

2.2. Ühingu liikmeskond koosneb noor-, tegev-, toetaja-, külalis- ja auliikmetest.

2.3. Ühingu noorliikmeiks võivad olla isikud vanuses kuni 18 aastat. Ühingu tegevliikmeiks võivad olla vähemalt 18 aastat vanad füüsilised isikud, kes üldjuhul omavad raadioamatööri kvalifikatsiooni, ning juriidilised isikud.

2.4. Ühingu toetajaliikmeiks võivad olla need füüsilised ja juriidilised isikud, kes aineliselt aitavad kaasa Ühingu tegevusele.

2.5. Ühingul võib olla alalisi või ajutisi külalisliikmeid tegevliikme õigustes.

2.6. Ühingu auliikmed valitakse. Nendeks võivad olla isikud kodu- ja välismaalt, kellel on Ühingu või raadioharrastuse suhtes olulisi teeneid.

2.7. Ühingu tegevliikmed tasuvad igal aastal liikmemaksu, mille suuruse konkreetsel rahandusaastal otsustab liikmete üldkoosolek. Erandjuhtudel ja liikme põhjendatud taotluse alusel võib Ühingu juhatus liikmemaksu määra vähendada. Ühingu noorliikmed liikmemaksu ei tasu. Ühingu toetajaliikmete liikmemaksu suurus ja tasumise kord on vastavalt p. 2.13 juhatuse otsustada.

2.8. Ühingu liikmeks vastuvõtmine toimub kirjaliku liitumisavalduse alusel ja juhatuse otsusel. Juhatus korraldab ka ühingu liikmete arvestust. Noorliikme liitumisavaldust peab toetama oma allkirjaga vähemalt üks Ühingu tegevliikmetest. Noorliikme east väljajõudmisel on Ühingu noorliikmel õigus astuda Ühingu tegevliikmeks, esitades Ühingu juhatusele sellekohase kirjaliku taotluse. Ühingu auliikmed valitakse liikmete üldkoosoleku poolt. Auliikme kandidatuuri esitab üldkoosolekule otsustamiseks Ühingu juhatus.

2.9. Ühingu tegev-, külalis- ja auliikmetel on õigus:

2.9.1. osaleda ühingu üldkoosolekutel otsustava hääleõigusega vahetult või selleks kirjalikult volitatud isiku kaudu;

2.9.2. valida ja olla valitud Ühingu juhatusse või mistahes toimkonda;

2.9.3. taotleda ja saada juhatuselt või toimkondadelt erialast nõuannet või metoodilist abi;

2.9.4. esitada avaldamiseks kirjutisi Ühingu poolt väljaantavates trükistes;

2.9.5. kasutada tasuta Ühingu raamatukogu ja arhiivi;

2.9.6. kasutada tasuta Ühingu kõikide talituste teenuseid;

2.9.7. osaleda kõigil Ühingu üritustel;

2.9.8. saada ülevaade Ühingu või selle talituste ja toimkondade tegevusest neid huvitavates küsimustes;

2.9.9. algatada erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist, kui seda toetavad kirjalikult vähemalt 1/10 tegevliikmete üldarvust;

2.9.10. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seadus ei ole sätestanud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Ühingus lõpeb.

2.10. Ühingu tegevliikmed on kohustatud:

2.10.1. osa võtma Ühingu üldkoosolekutest, aktiivselt osalema Ühingu eesmärkide täitmisel;

2.10.2. tasuma õigeaegselt liikmemaksu;

2.10.3. oma tegevuses kõrvalekaldumatult järgima harrastusega kaasnevaid eetikanorme, hoidma Ühingu ja selle liikme väärikust ja au;

2.10.4. täitma põhikirja nõudeid ja juhatuse otsuseid ning toimkondade soovitusi.

2.11. Ühingu noorliikmed võivad osa võtta kõigist Ühingu üritustest, taotleda erialast nõuannet või metoodilist abi, kasutada Ühingu kõikide talituste teenuseid võrdselt teiste liikmetega. Noorliikmed ei oma Ühingu liikmete üldkoosolekul hääleõigust. Harrastusest tulenevate eetikanormide järgimine, Ühingu väärikuse hoidmine ja juhatuse otsuste ning toimkondade soovituste täitmine nende poolt on kohustuslik.

2.12. Ühingu kõigil liikmeil on õigus kanda Ühingu rinnamärki ja kasutada Ühingu embleemi.

2.13. Toetajaliikmete õigused ja kohustused, nende liikmemaksu suuruse igal üksikjuhul määrab kindlaks Ühingu juhatus. Juhul, kui toetajaliikmeks on juriidiline isik, määratakse liikmemaksu suurus, kõik liikme õigused ja kohustused asjakohase kirjaliku lepinguga, milles üheks osapooleks on Ühingu juhatus.

2.14. Ühingust arvatakse välja:

2.14.1. liikme oma kirjalikult esitatud soovi alusel;

2.14.2. juhatuse otsusega liikmemaksu mittetasumisel määratud tähtajaks, kui selleks puudub mõjuv põhjus, sealjuures on liikmel õigus nõuda otsustamist üldkoosoleku poolt;

2.14.3. seoses liikme surmaga.

2.15. Ühingust heidetakse liige välja põhikirja või harrastuseetika normide korduvate rikkumiste korral. Väljaheitmine toimub liikmete üldkoosoleku otsusega ja juhatuse ettepanekul. Sellise otsuse poolt peab hääletama vähemalt 2/3 üldkoosolekust osavõtvaid tegevliikmeid. Kord väljaheidetud isikuid uuesti Ühingu liikmeiks ei võeta.

2.16. Väljaarvatud või -heidetud liikmeil ei ole mingit õigust Ühingu varale.

2.17. Ühingust väljaarvatud või väljaheidetud liikmele tuleb selle otsuse tegemisest ja põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.

3. ÜHINGU KORRALDUS JA JUHTIMINE

3.1. Ühingu kõrgeimaks võimukandjaks on tema tegevliikmete üldkoosolek, millel:

3.1.1. määratakse Ühingu ees seisvad ülesanded;

3.1.2. valitakse Ühingu juhatus;

3.1.3. kuulatakse ära, arutatakse läbi ja kinnitatakse juhatuse aruanne;

3.1.4. kinnitatakse, täiendatakse ja muudetakse Ühingu põhikirja;

3.1.5. kuulatakse ja arutatakse ettekandeid;

3.1.6. valitakse auliikmeid;

3.1.7. kinnitatakse toimkondade moodustamine;

3.1.8. kinnitatakse Ühingu rahalised aruanded ja eelarved, määratakse kindlaks liikmemaksude suurused;

3.1.9. otsustatakse Ühingu likvideerimine, määrates selle tegevuse lõpetamise tingimused ja likvideerimise kord;

3.1.10. otsustatakse Ühingu tegevusega seotud muid võimalikke küsimusi.

3.2. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vähemalt kord aastas.

3.2.1. Üldkoosoleku kokkutuleku kuupäeva, koha ja päevakorra määrab juhatus. Osavõtu kutsed koos päevakorraga edastab juhatus tegevliikmetele hiljemalt 30 päeva enne koosoleku läbiviimist.

3.2.2. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu tegevliikmetest.

3.2.3. Üldkoosolek on otsustusjõuline, kui sellel osaleb vahetult või on esindatud mõnele teisele Ühingu tegevliikmele antud lihtkirjaliku volikirja alusel kokku vähemalt 1/10 Ühingu tegevliikmetest. Kui üldkoosoleku alguseks määratud ajaks ei ole kohal või esindatud vajalik arv tegevliikmeid, kutsub juhatus mitte varem kui 7 päeva pärast kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata sellel osalenud või esindatud liikmete arvust.

3.2.4. Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada Ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud Ühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

3.3. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud Ühingu tegevliikmetest või nende esindajatest. Erandid, mis otsustatakse 2/3 üldkoosolekul osalenud tegevliikmete või nende esindajate häältega on:

3.3.1. põhikirja kinnitamine, täiendamine ja muutmine;

3.3.2. auliikmete valimine;

3.3.3. Ühingust väljaheitmine;

3.3.4. Ühingu jagunemine ja ühinemine;

3.3.5. Ühingu eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 tegevliikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud tegevliikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

3.4. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Ühingu tegevust selle juhatus. Juhatuse liikmete arvulise koosseisu määrab üldkoosolek, kuid see ei või olla väiksem kui kolm liiget ega suurem kui üheksa liiget. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse valimisega seotud hääletamise korra määrab üldkoosolek. Valituks loetakse enim hääli saanud kandidaadid neist kandidaatidest, kes on saanud enam kui 50% kohalolijate häältest.

3.4.1. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda.

3.5. Juhatus valib oma esimesel koosolekul esimehe ja aseesimehe. Esimeest ja aseesimeest võib valida samasse ametisse mitte rohkem kui kaheks perioodiks järjest. Juhatuse koosolekuid peetakse vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Juhatuse koosolek on otsustusjõuline, kui sellel osaleb vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused saavad olla ainult ühehäälsed. Eriarvamuste ilmnemisel lükatakse küsimuse otsustamine edasi lahkarvamuste kõrvaldamiseni või esitatakse otsustamiseks üldkoosolekule.

3.6. Juhatuse ülesanded on:

3.6.1. esindada Ühingut;

3.6.2. korraldada ja juhtida Ühingu tegevust üldkoosolekute vahelisel ajal ja pidada liikmete arvestust;

3.6.3. kutsuda kokku liikmete üldkoosolek ja tagada sellel vastuvõetud otsuste elluviimine;

3.6.4. moodustada Ühingu töö korraldamiseks alalisi ja ajutisi toimkondi ja talitusi;

3.6.5. Ühingu varade suurendamine, hoidmine ja otstarbekas kasutamine.

3.7. Ühingu ja selle juhatuse tegevust kontrollib järelvalvetoimkond, mille suuruse ja koosseisu valib liikmete üldkoosolek.

3.7.1. Järelvalvetoimkonda saab valida ainult neid Ühingu liikmeid, kes ei kuulu juhatusse. Valituks loetakse need kandidaadid, kes saavad liikmete üldkoosolekul rohkem kui 50% poolthääli.

3.7.2. Järelvalvetoimkonna liikmetel on õigus osaleda juhatuse kõigil koosolekutel nõuandva hääleõigusega.

3.7.3. Järelvalvetoimkonna esimees ja aseesimees valitakse toimkonna esimesel koosolekul. Toimkonna koosolekud viiakse läbi vajaduse korral, kuid mitte harvem kui kord aastas.

3.8. Järelvalvetoimkonna ülesanne on jälgida:

3.8.1. Ühingu põhikirja ja üldkoosoleku otsuste täitmist;

3.8.2. Ühingu juhatuse tegevust.

3.9. Järelvalvetoimkonnal on õigus igal ajal revideerida Ühingu asjaajamist, aruandeid, kassat, dokumente ja Ühingu vara. Revideerimise tulemused esitatakse kirjalikult Ühingu liikmete üldkoosolekule, vahepealsel ajal leitud puudustest teatatakse aga vahetult juhatusele. Viimane on kohustatud toimkonna poolt esitatud märkused ja ettepanekud viivitamatult läbi arutama ning võtma tarvitusele meetmed märgitud puuduste kiireks kõrvaldamiseks.

3.10. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruande üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Majandusaasta aruande kinnitab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

4. ÜHINGU ÕIGUSED

4.1. Eesti Raadioamatööride Ühing on isemajandav ja ainelist tulu mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik kõigi seadustest tulenevate õiguste ning kohustustega.

4.2. Ühing kasutab omandiõigust, õigust sõlmida ostu-, müügi-, laenu-, üüri-, rendi-, töövõtu- ja muid lepinguid.

4.3. Ühing avab ja sulgeb kontosid pankades, nimetab krediidikasutajaid.

4.4. Ühing osaleb rahvusvahelistes ühendustes täieõigusliku subjektina.

4.5. Lepingutele, kohustustele, volitustele ja rahalistele dokumentidele kirjutab alla juhatuse esimees või aseesimees.

4.6. Ühingul on oma nimega pitsat.

4.7. Ühingul on oma embleem, rinnamärk ja lipp. Nende kirjeldus ja kasutamise kord on määratud eraldi.

5. ÜHINGU MAJANDAMINE

5.1. Ühingu majanduslikuks aluseks on:

5.1.1. liikmemaksud;

5.1.2. ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute vabatahtlikud annetused;

5.1.3. toetused kohalikelt omavalitsustelt;

5.1.4. toetused riigieelarvest;

5.1.5. muud seadusega lubatud tulud.

5.2. Ühingu raha hoitakse pankades, sularaha jooksvateks kuludeks juhatuse kassas.

5.3 Ühingu kulud kaetakse Ühingu tuludest vastavalt juhatuse poolt esitatud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarvele. Enne eelarve kinnitamist on jooksval aastal juhatusel õigus teha kulutusi eelmise aasta eelarveliste kulunäitajate põhjal. Juhatusel on õigus muuta üldkoosolekute vahelisel ajal üldkoosoleku poolt kinnitatud jooksva aasta eelarve mahtu kuni 25% ning selle tulude ja kulude struktuuri eeldusel, et eelarveline tulem ei halvene. Erandiks on sihtotstarbelised eelarvevälised laekumised, mida juhatus kasutab piiranguteta vastavalt sihtotstarbele.

5.4. Ühingu raamatupidamist peetakse Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide järgi.

5.5. Ühing maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse õigusaktides ettenähtud korras.

6. ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE

6.1. Ühingu tegevus loetakse lõpetatuks:

6.1.1. üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 Ühingu tegevliikmetest;

6.1.2. pankrotimenetluse alustamisel Ühingu vastu;

6.1.3. üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ette nähtud juhtorganite liikmed;

6.1.4. muul seaduses ette nähtud alusel.

6.2. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

7. JÄRELSÕNA

Käesolev põhikiri kehtestub selle registreerimise hetkest.

Põhikiri on kinnitatud ERAÜ üldkoosoleku otsusega 02.04.2011.

Juhendid ja õppematerjalid

Jooksev DX-cluster

Algusaastad

spark gap transmitters Raadioamatörism kui harrastus tekkis üsna varsti pärast raadio leiutamist ja selle kui sidevahendi kasutusele võtmist. 20. sajandi esimese kümnendi lõpul oli nii Ameerikas kui ka Euroopas juba arvukalt huvilisi-katsetajaid, kes ehitasid lihtsaid sädesaatjaid ja põhjustasid mõnevõrra peavalu ka selle aja ametkondlikule ning militaar-sidele. Valdavalt peeti siis sidet pikkadel lainetel - algusaja tehnikale oli nende sageduste evitamine märksa lihtsam. Kuna signaalid oli selletüübilistel sädesaatjatel aga väga laiad (kümneid kuni sadu kilohertse), siis tekkis küllalt ruttu ka segamiste probleem ja vajadus niisuguse tegevuse reguleerimiseks. Oluliseks tähiseks sai siin Titanicu hukkumine 1912. a. ja sellele järgnenud "Radio Act of 1912" USA Senatis, mis määras korra raadiosageduste taotlemise ning kasutamise üle, muu hulgas aga kehtestas eraisikutest katsetajatele sageduspiirangu - neile eraldati sel ajal "kasutuiks" peetud lühemad lainealad, alates 1.5MHz-st (lainepikkused 200m ja vähem). Kuna need sagedused eeldasid ka keerukamat (ja ühtlasi kallimat) tehnoloogiat (triood oli alles äsja leiutatud...), siis oldi arvamusel, et massiline "raadioharrastus" sureb tasapisi ise välja ning reguleerimise probleem kaob. Ajalugu näitas aga õnneks hoopis teist arengut!

Väga ülevaatlik ning põhjalik ingliskeelne artikkel raadio ning raadioamatörismi ajaloost paikneb kodulehel:

http://www.astrosurf.com/luxorion/qsl-ham-history.htm

Raadioamatörismi ajalugu Eestis

Raadioamatörismi kui harrastuse ajaloo Eestis võtab kõige ülevaatlikumalt kokku 2020. aastal ilmunud mahukas teos "Morsevõtmest hiireklikini" - vt infot siin! Meie hobi ajaloo kokkuvõtlik käsitlus on leitav ka meie kodulehe rubriigis "Raadioamatörism Eestis", lisaks saate tutvuda veel ka järgnevate artiklitega ning mälestustega: